Riigikogu magustatud jookide maksu juba ühe korra varem heaks kiitnud, seda 2017. aasta sügisel Jüri Ratase esimese valitsuse ajal. President Kersti Kaljulaid jättis seaduse aga välja kuulutamata, sest leidis, et see on vastuolus põhiseadusega.

Maksu suurus sõltus toona sellest, kas ja kui palju suhkrut või magusainet jook sisaldab. Toona riigikogus vastu võetud seaduse järgi maksaks see pudel 60 senti ehk ligi veerandi võrra rohkem kui see, mis ta praegu poes maksab.

See, kuidas ja kui palju maksustatakse magustatud jooke nüüd, ei ole veel teada. Terviseminister Riina Sikkut ütles, et koalitsioon on kokku leppinud vaid põhimõttes, et maksu on vaja.

„See 25 miljonit eurot on tõesti rahandusministeeriumi prognoos ja võttes arvesse neid hinnanguid, mis olid kuus-seitse aastat tagasi tehtud maksuaruteludel, mis see maksu potentsiaal suurusjärgu mõttes oli. Prognoosimine ei ole täppisteadus niikuinii ja antud juhul on ka tegu ligikaudse või oodatava maksutuluga ja konkreetse eelnõu väljatöötamise käigus, kui saavad maksumäärad paika, see prognoos kindlasti täpsustub,“ ütles Sikkut.

Pikemalt saab lugeda ERR-i portaalist.

Rahandusministeerium: lahendus selgub analüüsi käigus

„Tegu on esialgse otsuse ja plaaniga, mis tugineb 2017. aastal väljatöötatud maksuskeemile,“ selgitas rahandusministeeriumi kommunikatsioonijuht Siiri Suutre eeltoodud prognoosi. Ta lisas, et plaanide kohaselt rakendub magustatud jookide maks 2025. aastast. Milline lahendus lõplikult rakendub (ja milline võiks olla sealt saadav maksutulu), selgub analüüsi ja avalike arutelude käigus.

„Tüüpiliselt disainitakse magustatud jookide maks eesmärgiga vähendada jookide suhkrusisaldust või vähendada magusate jookide üldist tarbimist läbi selle, et need peale maksu lisandumist muutuvad alternatiivtoodetest kallimaks,“ märkis Suutre.