Aidu tuulepargi arendaja Eleoni omanike Oleg ja Andres Sõnajala esialgne plaan oli park 2020. aastaks valmis ehitada. Paraku hakkasid nad püstitama lubatust kõrgemaid tuulikuid, mis kaitseministeeriumi hinnangul segasid õhuseireradareid ja signaalluuret ning tuulepargi rajamine takerdus aastateks vaidlustesse, kuhu sekkusid lõpuks tarbijakaitse- ja tehnilise järelevalve amet ning politsei, kes panid ehitustööd seisma.

Pärast aastaid pikki vaidlusi on Aidu tuulepargi rajamine nüüd aga lõpusirgel. Seejuures kvalifitseerub Aidu tuulepark toetust saama vana skeemi alusel, mis on nähtud ette enne 2017. aastat rajatud tuuleparkidele, ja Elering on juba varem kinnitanud, et tingimused toetuse küsimiseks on Aidul täidetud.

ERR uuris kliimaministeeriumilt, kuidas juhtus nii, et aastaid kaitseministeeriumiga kembelnud Aidu tuulepark endale lõpuks kopsaka toetuse kasseerib, samas kui Eesti Energia Tootsi arendus, mis praegu kannab nime Sopi-Tootsi tuulepark, sellest ilma jäi.

Kliimaministeeriumi avalike suhete juht Kadri Peetersoo ütles, et kui vana toetusskeem pärast 2016. aastat kinni pandi, oli mitu projekti oma arendusega kuhugi vahepeale jõudnud, kuid riigiabi reeglid lubasid vanasse skeemi jääda või sinna siseneda ainult neil, kes suutsid tõestada, et nende projekt on 2016. aasta lõpu seisuga juba pöördumatu.

„Selle kontrollimine ja otsustamine on Eestis jäetud Eleringi kätte. Aidu puhul on Elering hinnanud, et tõendeid on piisavalt, et 2016. aasta lõpu seisuga oli projekt liikunud „pöördumatu“ staatusesse. Tõendid esitati Eleringile, Elering neid hindas ja on nii otsustanud,“ tõdes Peetersoo.

Eleringi kommunikatsioonijuht Ain Köster kinnitas, et Elering ei ole midagi ümber otsustanud.

Loe pikemalt ERR-ist.