Uus määrus kaitseb Euroopa Liidu riike majandusliku väljapressimise eest

Euroopa Parlament andis lõpliku heakskiidu survestamisvastasele määrusele, mis aitab Euroopa Liidul (EL) ennetada ja ohjata kolmandatest riikidest majanduslikku santaaži.

Uus määrus võimaldab EL-il võtta rahvusvahelise õiguse piires ja viimase abinõuna vastumeetmeid, kui mõni välisriik peaks kasutama EL-i või liikmesriikide poliitika ja seisukohtade mõjutamiseks majanduslikku väljapressimist. See on praeguses geopoliitilises olukorras väga oluline, sest kaubandust ja investeeringuid kasutatakse aina sagedamini relvana.

Uus süsteem

Kui EL-i mittekuuluv riik püüab oma kaubandus- või investeerimisotsustega mõjutada EL-i või mõne liikmesriigi poliitikat, satub EL-i strateegiline autonoomia tõsisesse ohtu. Maailma kaubandusorganisatsiooni (WTO) vaidluste lahendamise mehhanismi ei saa aga sellisel juhul enamasti appi võtta. See on võimalik vaid siis, kui rikutakse ka WTO reegleid.

Nüüd jõustub uus süsteem, mille kohaselt peab kõiki EL-i ja liikmesriikide vastu suunatud survestamisjuhte uurima Euroopa Komisjon. Komisjoni järeldused esitatakse seejärel otsustamiseks nõukogule. Kui ministrid leiavad, et tegemist on tõesti survestamisega, töötab Euroopa Komisjon välja olukorrale sobiva tegevuskava. Esimeseks eelistuseks jääb alati dialoog, kuid kui väljapressija ei taandu, võib EL reageerida ka jõulisemalt.

Võimalikud vastusammud

Muu hulgas võib EL otsustada piirata kaubavahetust, intellektuaalomandi õiguste kasutamist, otseinvesteeringuid ning juurdepääsu EL-i riigihanke- ja kapitaliturule. Samuti saab EL keelduda keemia- ja sanitaarreeglite alusel tootelubade andmisest ning komisjon võib sundida survestajat kahju hüvitama.

Täiskogul hääletas määruse poolt 578 ja vastu 24 parlamendiliiget, erapooletuid oli 19. Nõukogu annab määrusele oma lõpliku heakskiidu eeldatavasti veel oktoobris. Seejärel avaldatakse tekst Euroopa Liidu Teatajas ning määrus jõustub 20 päeva pärast seda.

Taust

Komisjon esitas survestamisvastase määruse ettepaneku 2021. aasta detsembris. Selle ajend olid majanduspinged EL-i ja USA vahel president Trumpi ametiajal ning EL-i ja Hiina vahel korduvalt lahvatanud vastasseis. Viimastel aastatel on vastu võetud muidki kaitsevahendeid ning mais teatasid G7 juhid majandusliku survestamise vastase koordineerimisplatvormi loomisest.