Jaanuarist septembrini eksportis Venemaa gaasitorude kaudu Euroopasse ligi 20 miljardit kuupmeetrit gaasi, mida on mullusest 50 miljardit kuupmeetrit ehk 70% vähem. Samal ajal langes LNG eksport Euroopasse kolm protsenti, 14,8 miljardi kuupmeetrini.

Euroopa sai enne Ukraina sõda Venemaalt umbes 40% oma gaasivajadusest. Pärast sõja algust hakati seda aga kiiresti vähendama ning arvatakse, et praegu tuleb Venemaalt vaid 10% kogu Euroopa vajadusest. Maagaasile ja LNG-le pole Euroopa Liit sanktsioone kehtestanud.

Eurooplased ei pea selle talve eel aga muret tundma. Euroopal on õnnestunud oma gaasihoidlad täita keskmiselt 96% ulatuses peamiselt alternatiivsetest allikatest.

Oxfordi energiauuringute instituudi vanemteadur Mike Fulwood ütles, et ülejäänud aasta võib Euroopas oodata suhteliselt stabiilset gaasiimporti Venemaalt. Gaasitorude kaudu tarnitakse viimases kvartalis umbes 7 miljardit kuupmeetrit. Aastane kogumaht oleks seega 27 miljardit kuupmeetrit, mis on 49 miljardit kuupmeetrit vähem kui mullu.

ICIS-e analüütik Robert Songer sõnas, et Euroopa ilmselt ei lõpeta lähitulevikus Venemaalt LNG tarnimist. „Kuni sanktsioonideni,“ lisas ta.