Tõnu Mertsina: Eesti tööstuse tootmismahu langus on Euroopa Liidu suurim

Eesti tööstussektori tootmismaht vähenes nii augustis kui ka selle aasta esimese kaheksa kuuga aastases võrdluses ligi 12%. Töötlevas tööstuses olid need langused vastavalt 9% ja 11%. Kogu Eesti tööstussektori ja töötleva tööstuse tootmismaht on Euroopa Liidu riikide võrdluses kukkunud aasta esimese seitsme kuuga kõige enam. Kui mitte arvestada koroonakriisi aja järsku langust, on meie töötleva tööstuse tootmismaht kahanenud viie aasta taguse tasemeni.

Töötlevas tööstuses on jätkuvalt kõige suurema mõjuga puidutööstuse tootmismahu vähenemine, millest tuli nii augustis kui ka aasta esimese kaheksa kuuga ligi kolmandik kogu töötleva tööstuse langusest. Nii on puidutööstuse tootmismaht kukkunud ligi seitsme aasta taguse tasemeni. Augustis olid suurema mõjuga veel elektroonikaseadmete, toiduainetööstuse ja metallitööstuse tootmismahtude vähenemine. Neist neljast tegevusalast tuli ligi 70% kogu töötleva tööstuse tootmismahu langusest. Aasta esimese kaheksa kuuga mõjutasid lisaks puidutööstusele töötlevat tööstust rohkem veel metalli- ja keemiatööstuste ning ehitusmaterjalide tootmismahtude vähenemine.

Küll on aga positiivne see, et juulis ja augustis töötleva tööstuse tootmismaht juuniga võrreldes suurenes ning ka aastases võrdluses näitab langus taandumist. Samas on veel vara arvata, et töötleva tööstuse lähiaja väljavaade paraneb.

Majanduse väljavaade on halvenemas

Euroala majanduse ja koos sellega ka nõudluse väljavaade on halvenemas. Euroalale läheb aga ligi pool Eesti kaupade ekspordist. Euroala riikide laenuportfellide kasv on kiiresti aeglustunud ning lähiajal liigub see tõenäoliselt ka langusesse. See näitab vähenenud nõudlust ja suurenenud ebakindlust. Rootsi ja Soome majanduste väljavaade on samuti halvenenud. Kuigi järgmisel aastal võib majandus nendes riikides tasapisi paranema hakata, siis tugevat nõudluse kasvu oodata ei maksa. Samuti on riskid suured, et välisnõudluse taastumine tuleb oodatust hiljem ja vaevalisem.

Halvemuse poole liigub ka Eesti tööstussektori kindlustunne, mis on praeguseks kukkunud juba 2009. aasta suve tasemele, kui jätta välja järsk ja lühiajaline langus koroonakriisi ajal. Tööstusettevõtted ei näe veel lähiajal tootmismahtude paranemist. Kolmveerand ettevõtetest peab vähest nõudlust äritegevust piiravaks ja tööstusettevõtete hinnangul on nende konkurentsivõime nii sise- kui välisturul langenud madalaimale tasemele. Tööstusettevõtete raskusi näitab ka nende tootmisvõimsuste rakendatuse langus oluliselt alla pikaajalist keskmist.

Mõju on suurem kui arvata võiks

Koos nõrgema nõudlusega on vähenenud ka tööstussektori hinnad, mis on viinud omakorda langusesse ka tööstusettevõtete müügitulu. Nii vähenes kogu tööstussektori müügitulu augustis kümnendiku võrra, sealhulgas töötlevas tööstuses 9%. Tööstussektori müügitulu on püsivalt languses alates selle aasta märtsist. Kuigi tööjõukulude kasv aeglustub, ei järgi see tõenäoliselt töötleva tööstuse müügitulu langust. See annab löögi majandussektori kasumlikkusele, mis juba selle aasta esimesel poolel vähenes ja millest madalamat näitajat nägime seitse aastat tagasi.

Kuigi töötlev tööstus on ligi 15% ja tööstus kokku (töötlev tööstus, energiatootmine ja mäetööstus) ligi viiendik majanduses toodetud lisandväärtusest, on selle sektori languse mõju kogumajandusele ekspordi vähenemise ning sise- ja välisnõudlusega seotud väärtusahela kaudu hoopis suurem.