Välisinvestorite nõukogu aruanne: Eesti ettevõtted on tuleviku osas optimistlikud. Probleeme on siiski rohkelt
(16)
Välisinvestorite nõukogu Eestis (FICE) avaldas täna oma 2023. aasta täitevülevaate aruande. Selle kohaselt peab 56% vastanutest kõige suuremaks väljakutseks oma ettevõtetele tõusevaid tööjõukulusid.
Aasta alguses korraldas välisinvestorite nõukogu Eestis põhjaliku uuringu, et mõista Eesti majanduse seisundit ning hinnata selle väljavaateid ja väljakutseid.
Nagu paljud teised riigid, koges ka Eesti majandus 2022. aastal mitmesuguseid häireid, mis tulenesid erinevatest sündmustest, sealhulgas COVID-19 pandeemiast ja Venemaa Ukraina invasioonist. Need sündmused tõid kaasa inflatsioonirõhu, eriti energia- ja toidusektoris, mõjutades Eestit kui väikest ja väga avatud majandust. Siiski näitab FICE uuring, et välisinvestoritel ja Eestis tegutsevatel ettevõtetel on märkimisväärne optimism.
Põhitulemused
1. Kasvule suunatud optimism. Enamik vastanuid väljendasid optimismi Eesti majanduse tuleviku suhtes. Üle 75% ootavad mõõdukat kuni olulist SKP-kasvu järgmise 12 kuu jooksul, mis kajastab nende usaldust Eesti vastupidavuse suhtes.
2. Äritegevuse laienemine. Vastajad väljendasid ka positiivset vaadet oma ettevõtetele ja 75% prognoosivad mõõdukat kuni olulist käibe kasvu järgmise aasta jooksul. See positiivne meeleolu rõhutab jätkuva äritegevuse arengupotentsiaali Eestis.
3. Väljakutsed püsivad. Uuring tuvastas mitmeid väljakutseid, sealhulgas tõusevad tööjõukulud, oskustööjõu puudus, tõusev inflatsioon ja intressimäärade tõus. Nende tegurite lahendamiseks on vajalik strateegiline planeerimine ja valitsuse tähelepanu majanduskasvu ja vastupidavuse tagamiseks.
4. Positiivne ärikeskkond. Eesti konkurentsivõimeline ettevõttemaksusüsteem oli peamiseks positiivseks aspektiks peaaegu 57% vastanutest. Eesti valitsuse kiire reageerimine ettevõtete muredele tunnustati ka 83% uuringus osalejate poolt.
5. Poliitikasoovitused. Vastajad soovitasid poliitikamuudatusi, sealhulgas sotsiaalmaksu vähendamist, viisareeglite leevendamist, et meelitada oskustööjõudu, praeguse tulumaksusüsteemi säilitamist ja koostöö parandamist ettevõtete ning haridusasutuste vahel.
Lisaks tõi uuring esile, et teadlikkus Eesti välisinvesteeringute kontrollimise seaduse eelnõust oli vastajate hulgas piiratud, mis viitab vajadusele selle tulevase seadusandluse kohta rohkem teavet jagada.
