Juhtivad autotootjad demonstreerivad suurtel automessidel edevaid elektrimootoriga tulevikuautosid - kas bensiini- ja diiselmootoriga autod on Euroopa vaates juba täiesti out ja kas nö traditsiooniliste sisepõlemismootoritega autode innovatsioon vaikselt raugeb või panustavad autotootjad ka jätkuvalt sellele suunale?

Suuremad autotootjad ei arenda enam tõesti väga suure innukusega sisepõlemismootoritega sõidukeid. Samas on näiteks Toyota edukalt katsetanud vesinikukütust kasutavat sisepõlemismootorit ning ootame sel suunal uusi arenguid. Kuna ka pärast 2035. aastat saab Euroopa Liidus sisepõlemismootoritega autosid müüa, siis ei ole tõenäoline, et bensiini- ja diiselmootoriga autod tootmisest päris ära kaovad. Nende osakaal aga kindlasti langeb. Võib juhtuda, et bensiin ja diiselkütus asendub vesinikuga, kuid ilmselt selliste traditsiooniliste kütuste ja jõuallikatega sõidukid päris ära ei kao. See võimaldab ka edaspidi arendada erinevaid hübriidlahendusi, mis on jätkuvalt mõistlikud nendele inimestele, kes elavad maapiirkondades ja peavad päevas läbima pikki vahemaid.

Kas sisepõlemismootoriga autode hinnad võivad lähiaastatel langeda?

Ei usu, et selliste autode hinnad langevad. Sisepõlemismootoriga autod kasutavad samuti üha rohkem kaasaegset tehnoloogiat ning elektroonikat, mis jätkuvalt mõjutab ka selliste autode hinda. Kuna sisepõlemismootoritega sõidukeid toodetakse nii suhteliselt kui absoluutselt vähem, siis tootmiskulud ühikule pigem tõusevad. Seega ei ole reaalseid argumente, mis peaksid viima sisepõlemismootoritega autode hinna langusesse. Pigem konkurentsi ja mahtude kasvades peaks pidurduma elektriautode hinnatõus ning keskmises ja odavamas segmendis isegi minema langusesse.

Kas Euroopa autotootjad pelgavad Hiina autotööstust ja kas lähiajal on oodata Hiina elektriautode jõudmist Euroopasse?

Euroopa autotootjad kardavad väga Hiina autotööstust, mis on ju olnud viimased aastad elektriautode arenduse südameks. Hiina elektriautode turg ja kohalikud tootjad on maailma mastaabis juhtivatel kohtadel. Arvestades nende kogemusi, kaasaegseid ja innovaatilisi lahendusi ning hinnastust, siis on nad kindlasti Euroopa tootjatest konkurentsivõimelisemad. Hiina autode väljakutseks võib massitoodete puhul kujuneda turvalisus ja Euroopa tarbija ootustele vastav mugavus.

Toyota on tänaseks arendanud välja kõigi populaarsete mudelite elektrilised versioonid. Neid pole turule toodud veel põhjusel, et Toyota on maailmas pea ainuke autotootja, kes suudab täita tänu hübriidsõidukite väga suurele osakaalule tootjale ettenähtud CO2 saastekvooti. Seega võib veel elektriautode massitootmisega oodata. Samuti on Toyotal olemas vesiniktehnoloogial põhinev elektriauto Mirai ning ettevõte tegeleb aktiivselt vesinikkütusel põhineva sisepõlemismootori arendusega, mis võib kogu autotööstust väga palju mõjutada ja suunata trende teises suunas. Aga arvestades Toyota elektriauto bz4X müüginumbreid, siis võib kinnitada, et Toyota on juba edukalt elektriautode turule sisenenud.

Milline on kasutatud autode turu prognoos? Kas on oodata, et lähiajal tabab Euroopat kasutatud autode üleküllus?

Lähiaastatel kasutatud autode üleküllust ilmselt ei teki. Kuna koroonaperioodil lükkasid väga paljud inimesed autoostu edasi, siis 2-3 viimase aastaga on keskmine Euroopa autopark vananenud. Praegu pärsib automüüki majandussurutis, kuid see on pigem Ida-Euroopa riikides nõnda. Suured Euroopa autoturud on kiiresti kasvamas ja see omakorda elavdab ka kasutatud autode müüki. Autoostjad, kes ei suuda osta uut autot on hakanud üha tihemini soetama endale “värsket“ 2-3 aasta vanust kasutatud autot. Üleküllust lähiajaks ei prognoosi, kuid tarbijate huvi võib hakata kahanema vanemate ja ennekõike diiselmootoriga sõidukite osas.

Kas Eesti ja lähiriikide elektriautode laadimisjaamade taristu on elektriautode tulekuks valmis?

Taristu tasapisi areneb ja eks autode müügiga koos laieneb ka laadimisvõrgustik. Käesoleva aasta augustis moodustas Eestis elektriautode müük juba 7% kogumüügist. Kui sinna juurde lisada pistikhübriidid, siis üle 10% Eestis müüdud sõidukitest vajavad laadimiskohti. Lähiriikides on see protsent isegi kõrgem. Kuna nõudlus ja tarbimisvajadus kasvab, siis areneb ka laadimistaristu. Murekohaks võib osutuda suurte linnarajoonide, nn magalate piirkonnad, kus on tihe asustus ja laadimiskohti pole füüsiliselt võimalik rajada.

Kuidas antud keerulises olukorras (automaks, rohepööre, ebapiisav taristu, jms.) peaks üks nutikas autoomanik käituma? Millise auto ostu tasub Eesti inimesel panustada?

Eks iga autoostja peab autoostul eeldama ennekõike enda sõiduvajadusi. Autoostul tuleks just alustada vajaduspõhisusest ja siis hakata vaatama, mis mudel ja milline mootorilahendus seda kõige paremini rahuldab. Üldiselt ei tasu tormata kõige innovatiivsemate lahenduste suunas ja samas ei tasu karta ka sisepõlemismootoriga autosid. Ka sellistel autodel on aktiivne järelturg ja huvilised. Kuid arvestades, et riik plaanib maksustada CO2 heidet, siis tasuks pigem soetada madala saastemääraga sõiduk.

Kas autoturgu, tootjaid ja edasimüüjaid ootab lähiajal ees veel mõni muutus, uuendus või mõttemalli nihe, mida tarbijal oleks hea teada?

Autoturul on kindlasti ees mitmeid muutusi. On näha, et noored mõtlevad ja mõtestavad auto ostmist ja kasutamist mõneti teisiti kui näiteks keskealised inimesed. Selline mõttemalli muutus on kaasa toonud sõidu- ja autojagamisteenuste esiletõusu. See kasvab kindlasti veel. Lisaks muutuvad autod nutikamateks ning on lähitulevikus meie nutiperekonna liikmed nagu mobiiltelefonid, koduelektroonika jm selline. Kaugel pole ka isesõitvus, mis on mitmetel automudelitel lisavarustuses juba olemas. Lihtne näide on iseparkivad autod, mis on paljude autotootjate valikus.