ONLINE-INTERVJUU | Töötukassa: enim laastab tööjõupuudus meditsiinivaldkonda. Puudu on ka inseneridest

false

Mõne aasta pärast väheneb plaanide järgi töötute toetamise maht 130 miljoni euro võrra. Samal ajal räägitakse aina enam sellest, et töötuse määr on kasvamas. Töötukassa eksperdid andsid lugejate küsimustele vastused.

Majandusminister Tiit Riisalo ütles ERR-ile, et detailid pole veel selged, kuid üle vaadatakse nii töötuskindlustuse süsteem kui töötutoetus ning muutuda võivad nii makstavad hüvitised kui koolitused, mida pakub töötukassa. Samuti on ministri sõnul üks variant sõnul toetuse maksmise perioodi lühendamine.

Hiljuti andis töötukassa teada, et septembrikuu teisel poolel oli näha töötuse väikest kasvu, vähenesid tööpakkumised ning kollektiivsete koondamiste teated on sagenenud.

Eesti Päevalehe ja Delfi online-intervjuude sarjas on seni vastanud nii haridus- ja teadusminister Kristina Kallas (loe siit) kui ka rahandusminister Mart Võrklaev (loe siit).

Kas töötute toetus võib uuel aastal väheneda? Miks?

Ei. Töötutoetus järgmisel aastal ei vähene. Ei vähene ka töötuskindlustushüvitis.

Ilmselt on küsija mures, kuna toetuste vähenemise teemal on arutletud. Esiteks – jutt on aastatest 2025 ja edasi. Teiseks on töötukassa ainus asutus Eestis, kus tööandjad, ametiühingud ja riigi esindajad ühise otsuseni peavad jõudma. Seega ei saa teha muudatusi, kui kõik osalised sellega nõus pole. Täna saavad töö kaotanud inimesed kas töötuskindlustushüvitist või töötutoetust, oleneb sellest, kas kaotasid töö koondamise tõttu, lepingu lõppemise tõttu või lahkusid poolte kokkuleppel.

Töötuskindlustushüvitist makstakse töötukassa vahenditest, mis on kogunenud töötajate ja tööandjate igakuisest maksust. Töötutoetust makstakse riigieelarvest.

Nüüd on tulnud ettepanek, et kahe erineva asemel oleks tulevikus 1 toetuse liik. Küsimus on selles, et kui riigieelarvest selle jaoks enam raha ei eraldata, siis kuidas leida see raha, mis praegu riigilt tuleb? Erinevad osalised on rääkinud, et üks võimalus on tõsta maksu, teine võimalus lühendada toetuse maksmise perioodi, kolmas variant on, et riigieelarvest siiski eraldatakse toetuseks raha. Seega need arutelud on lähiaastal ees.

Kindlasti tasub aga meeles pidada, et jutt on aastast 2025.

Millistel aladel hakkab töötus kasvama?

Täna on näha selgelt ühte sektorit, kus juba aasta otsa on olnud keeruline – see on töötlev tööstus. Samas on see väga suur sektor ja alati on sinna inimesi pigem puudu olnud. Nii et kindlasti ei saa öelda, et sealt inimesi väga palju üle jääks, pigem tuleb mõelda, kuidas need inimesed uuele tööle saada, kas töökoht ja töötaja asuvad ühes kohas. Muremärke on ka ehitusest, samas head oskajat ehitusmeest – naist on alati vaja. Küsimus on selles, millised oskused inimesel on. Et siis lihtsam on neil, kes oskavad erinevaid töid.

Seni on päris hästi hakkama saanud teenindus ja kaubandus. Erinevad eksperdid on viidanud, et kuna tarbimine on vähenema hakanud, siis on raskused sellel sektoril ees. Kuna Eestis on üldiselt olnud pikka aega pigem töötajatest puudus, siis on mõned eksperdid arvanud, et praegune liikumine on isegi tööturule hea.

Kõige keerulisem on tööturul hakkama saada nendel inimestel, kellel ei ole erialast haridust, on olemas keskharidus, kuid pole ametit.

Mis iseloomustab järgnevate kuude tööturgu?

Septembris registreeritud töötus oluliselt ei kasvanud, oma osa on nn koolimineku efektil, kuu teisel poolel oli juba näha töötuse väikest kasvu. See on ka oktoobri alguses jätkunud. Vähenenud on tööpakkumised, kollektiivsete koondamiste teated on sagenenud.

Plahvatuslikku töötuse kasvu septembris ei olnud, samas on järjest enam näha märke tööturu jahtumisest.

Tööturul on üldiselt asjad nii, et vastu suve ( hooajatööde tõttu) töötus väheneb ja sügisel ning aasta alguses kasvab. On üksikuid aastaid, mil see muster pole kehtinud.

Kui nüüd 2023 on tavaline aasta ( olukorda ei tule segama mõni taud, kriis, väline ja ootamatu juhus), siis on septembrist jaanuarini registreeritud töötus tavaliselt protsendi võrra kasvanud. Seega võiks nende andmete põhjal prognoosida, et töötuse määr kasvab uue aasta esimesteks kuudeks 8,5%ni ja töötuid oleks maksimaalselt 57 – 58 000. Lähikuud näitavad, kas töötus kasvab oma ajaloolises tempos või mitte. Sellised numbrid ei oleks Eestis erakordsed, aga loomulikult ei lohuta see inimest, kel tööd pole.

Seega tuleb täna töö leidmisel kindlasti olla väga aktiivne, kiire ja pigem tegutseda kohe, mitte võtta mõni kuu nö puhkamiseks kahe töö vahel.

Nendel tööandjatel, kes töötajaid vajavad, tekib aga võimalus leida uusi töötajaid. Kindlasti tuleb tööandjatel arvestada, et uued inimesed vajavad väljaõpet ja sellist kohe täiesti valmis ja sobivat töötajat ei ole ka kriisi ajal võimalik leida.

Millistel aladel on praegu kõige suurem töötajate puudus?

Töötukassa koostab 2 korda aastas tööjõuvajaduse uuringut. Tööjõuvajaduse baromeeter toob välja, millistele ametialadele on kõige keerulisem töötajaid leida ja milliste ametialade esindajaid on tööturul üle.

Praegu kestab just uuringu tegemine, tulemused selguvad detsembris. Viimase – kevadise uuringu tulemusi näeb SIIT.

Kevadine baromeeter näitas, et mitmed valdkonnad on kohandunud tänase majandusolukorraga ja tööturg reageerib muutustele kiiresti.

Näiteks koka amet, mis olnud pikalt suure puudujäägiga ametite seas, on liikunud rohkem tasakaalu poole. Täna pole tööandjatel enam nii keeruline sellesse ametisse inimest leida- sektorit on tabanud erinevad raputused ning tänaseks on mitmed asutused olnud sunnitud oma uksed sulgema. Kokkuvõttes on see vähendanud koka ametikoha tööpakkumiste arvu ning vähendanud tööjõupuudust. Uuringust on näha ka seda, et pikaajaline töö IT erialadele inimeste koolitamisel on hakanud vilja kandma ja IT sektoris ei ole hetkel harjumuspärast, väga suurt tööjõupuudust.

Suure ülejäägiga töökohti kevadises uuringus polnudki, mõnevõrra raskem on tööd leida valdkondades, kus on toimunud automatiseerimist. IT arenedes on mitmed kontoritööd sellised, kus inimest aina vähem vajatakse. Nii ei ole tööandjatel näiteks väga suuri raskusi andmesisestajate ja kontoriabide leidmisega.

Tööjõuvajaduse baromeetri teises otsas – ametite loetelus, kuhu tööandjatel on raske inimesi leida– on ametid, mis nõuavad pikemat haridusteed. Suur puudus on mitme olulise ameti tegijatest ja kiireid lahendusi nende ametikohtade täitmiseks ei ole. Nii on raske leida eriarste, õpetajaid, hooldajaid, medõdesid.

Milline on töötukassa plaan, kui ühel hetkel ulatub töötuse määr taas 17 protsendini nagu eelmise majanduskriisi ajal. Kas riigil on raha, et sellele töötute armeele toetust maksta?

Meie prognoosid sellist töötuse kasvu õnneks ei näita. Töötukassal on olemas reservid, mis on meid aidanud korra juba väga raskel ajal (töötukassa maksis koroona ajal ettevõtetele, et nad saaksid palku maksta ja ei koondaks inimesi). Reservide suurus on täna umbes kahe tavapärase aasta varu suurused, seega saame hakkama, kui selline olukord peaks juhtuma.

Millist töötute arvu töötukassa järgmiseks aastaks prognoosib?

Registreeritud töötute arvu prognoosimisel lähtub töötukassa Rahandusminiseerimi makroprognoosi näitajatest. Lisaks võetakse arvesse seniseid registreeritud töötuse trende.

Selle aasta märtsist hakkas registreeritud töötute arv kahanema, kuid viimastel kuudel on see keerulisema majandusolukorra tõttu kasvanud. Prognoosi kohaselt jätkub kasv 2024. aasta esimese kvartalini, mil registreeritud töötute arv ulatub keskmiselt 57 000 töötuni, mis ei tähenda, et mõnel päeval võib see olla kõrgem. Töötuse määr oleks aasta esimeses kvartalis seega umbes 8,5%. Suve saabudes on töötus tavapäraselt langenud, erandiks ehk vaid koroona-aasta.

2024. aasta keskmiseks registreeritud töötute arvuks prognoosime umbes 53 000.

Milline geograafiline piirkond Töötukassale Eestis enim muret valmistab?

See on nipiga küsimus. Enim valmistab meile muret, kui inimene, kes tahab tööd teha, ei saa tööd teha. Lihtne oleks öelda, et Ida – Virumaa või Lõuna-Eesti maakonnad, aga tegelikult ei saa nii üheselt vastata. Igas maakonnas on oma eripärad. Kõige rohkem teevad muret olukorrad, kus üks suur tööandja pakub tööd pea tervele linnale – maakonnale ja kui sellel ettevõttel tekivad probleemid. Eriti, kui selles piirkonnas ei ole head transporti, et inimesed saaksid mujal tööl käia.

Kas teie eksperdid oskavad prognoosida, mida AI ja robotite pealetung meie tööturule võib kaasa tuua?

Muutusi – suuremaid ja väiksemaid – on maailmas alati olnud. On suur hulk ameteid, mida tänapäeval olemas pole, kuid mis võisid omal ajal asendamatud olla.

Tööturule toob AI kaasa olulisi muudatusi, mida me täna ei oska täpselt ette näha, muutuvad nii nōuded ametite ja töötajate oskustele kui ka traditsioonilistele sotsiaalkaitsesüsteemidele. Kindlasti loob AI ja keeletehnoloogiate areng vōimalusi töötukassale arendada andmepōhiseid teenuseid.

Kas on plaanis koolituste osas midagi ümber teha või olete olemasolevaga rahul?

Koolitusturg on aastatega väga kirjuks muutunud ja töötukassa on otsustanud seetõttu kehtestada uusi reegleid. Oleme muutusi teinud pidevalt, nii näiteks ei pakuta enam aastaid iluteenuste koolitusi, aga järgmisel aastal hakkavad kehtima mitmed uued reeglid.

Olulisemad tööturukoolitusega seotud muudatused on sellised:

• Töötukassa rahastab edaspidi eelkõige neid koolitusi, mis valmistavad ette töötamiseks ametites, kus on töötajatest puudus. Rahastatavate koolituste valikul lähtutakse Kutsekoja poolt teostatud tööjõuvajaduse uuringutest, riigi strateegilistest ja valdkondlikest arengukavadest, tööjõuvajadusega seotud statistikast ja muust asjakohasest infost tööjõu- ja koolitusvajaduse kohta.

Loetelu koolitustest koostab kord aastas töörühm, kuhu kuuluvad töötukassa, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ning Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajad.

• Üldjuhul peab tööturukoolituse kestus olema vähemalt 26 akadeemilist tundi ning koolitus peab lõppema õpiväljundite hindamisega. Muutuse eesmärk on rahastada eelkõige koolitusi, mille läbimisel omandatakse oskused, mis parandavad oluliselt inimese tööalast konkurentsivõimet või toetavad karjääripööret.

• Töötavatele inimestele, kes soovivad oma oskusi tööturukoolitusel täiendada, taastatakse töötuskindlustussüsteemi panustamise nõue. Koolitusel osalemiseks peab inimesel olema töötuskindlustusstaaži vähemalt 12 kuud taotluse esitamisele eelneva 36 kuu jooksul.

Kas töötukassal on olemas ülevaade sellest, millist ametit tuleks praegu kiirkorras õppida, et oleks suurim võimalus tööle saada?

Kiirelt ei tasu midagi õppida. Õppida tasub seda, mis tundub ka meeldivat ja võiks pikemalt huvi pakkuda.

Töö leidmise väljavaatelt on kasulik tutvuda Kutsekoja uuringutega, kus on valdkondade kaupa analüüsitud, kas töötajaid sinna tulevikus juurde vaja või ei. Tegemist on põhjalike uuringutega ja enne eriala valimist tasuks neid kindlasti uudistada SIIN.

Laias laastus on aga võimalik öelda, et kuna ühiskond vananeb, siis on kindlasti tööd meditsiini ja hoolduse valdkonnas. Lisaks on vaja tugevaid IT haridusega inimesi. Suur puudujääk on inseneridest. Aga need on enamasti siis ametid, mida kiiresti selgeks ei õpi.

Kindlasti võiks nõu pidada karjäärinõustajaga, töötukassa pakub seda kõigile ( ka töötavatele, mitte ainult töötutele) ja teenus on tasuta.

Kui pikka aega on olnud töötud kõige staažikamad töötukassa “kliendid“? Mis on põhjus, miks nad tööd ei leia?

See, kui kaua inimene meie juurde jääb, sõltub väga paljudest erinevatest asjaoludest, kindlasti ei saa aga öelda, et kõik „istuvad toetuse peal“ ja ei taha tööle minna. Täna arvel olevate inimeste kohta saab infot sellelt jooniselt:

Viimase 10 aasta töötuna arveloleku mediaankestus on 113 päeva. Loomulikult on mõne kliendi liikumine tööle kiirem ja mõnel võta see kauem aega. Üks huvitavamaid hetki oli päev, mil töö leidis inimene, kes oli meil arvel olnud 10 aastat.

Peamisteks pikaajalise töötuse põhjusteks on vähesed erialased oskused, sotsiaalsed probleemid, vähene motiveeritus ning piirkondlikud eripärad. Lisaks ei asu töö ja tööjõud tihti samas kohas ja tööle saada on keeruline. Mõelge ise, kuidas näiteks minna vahetustega tööle, kui elad hõreda asustusega piirkonnas, kus buss käib mõne korra päevas ja vaja viia ning tuua lapsed kooli ja lasteaeda?

Räägitakse, et töötutoetuse saamiseks tuleb läbida mitmeid bürokraatilisi protsesse. Kuidas Töötukassa seda kommenteerib, kes saab töötutoetust ja mida selleks teha tuleb?

Töötutoetuse või töötuskindlustushüvitise saamiseks on seadus paika pannud oma tingimused, toetus on siiski ju kõikide meie maksudest tulev summa ja selle saamine ei saa seetõttu olla kontrollimatu ja liiga lihtne. Samas ei ole see ka nii keeruline nagu rahvasuu räägib. Eriti kui inimene saab ja oskab kasutada e-töötukassat.

Kindlasti ei tule läbida keerukaid bürokraatilisi protsesse, kuna töötukassal on olemas väga hea infovahetus teiste asutuste ja registritega ning enamasti ei ole inimesel endal vaja täiendavaid andmeid ega dokumente toetuse taotlemisel töötukassale esitada.

Esmalt tuleb esitada töötutoetuse avaldus (kas e-töötukassas, büroos kohapeal või telefoni teel) ning töötutoetuse otsus tehakse 10 tööpäeva jooksul. Kui selgub, et otsuse tegemiseks vajab Töötukassa lisaandmeid või dokumente, teavitatakse inimest, mida täpselt esitada on vaja.

Enamus otsuseid tehakse aga siiski riiklike registrite andmete alusel ja toetuse taotlemine ei ole keerukas protsess. Hea ülevaade, kuidas ennast töötuks registreerida on selles animatsioonis.

Selgitus hüvitiste ja toetuste kohta:

Töötuskindlustushüvitist maksame inimesele, kellel on täidetud töötuskindlustusstaaži nõue ja kes ei ole töölt lahkunud enda algatusel, kokkuleppel tööandjaga või enda süülise käitumise tõttu. Peamiselt siis koondatud inimesed. Esimesel sajal hüvitise saamise päeval saate iga kalendripäeva eest hüvitist 60 protsenti ning seejärel 40 protsenti ühe kalendripäeva keskmisest töötasust.

Töötutoetusele on teil õigus, kui olete registreeritud töötuna ja teie ühe kuu sissetulek on väiksem töötutoetuse 31-kordsest päevamäärast (327,05 eurot) ja olete töötuna arvelevõtmisele eelnenud 12 kuu jooksul olnud vähemalt 180 päeva käinud tööl või tegelenud tööga võrdsustatud tegevusega.