2022. aasta märtsis sai Lõuna-Aafrikast pärit Tesla ja Space-Xi asutajast Muskist 9,2%-lise osalusega Twitteri enamusaktsionär, kuid SEC-i informeeriti aktsiate ostust alles kuu aega hiljem. Teised Twitteri aktsionärid läksid hilinemise põhjuse leidmiseks kohtusse, kuid nende hagi lükati tagasi.

USA ametnike hagi jõudis avalikkuse ette sel nädalal, sest varem tunnistuste andmisega nõustunud Musk siiski eelmisel kuul komisjoni ette ei ilmunud. Kohtukutse anti ettevõtjale maikuus. Musk esitas „mitu alusetut vastuväidet“, ütles SEC. Musk keeldus ka SECi ettepanekutest korraldada ülekuulamine oktoobris või novembris tema seaduslikus elukohas Texase osariigis.

Musk süüdistas vastuväidete hulgas, et SEC üritab teda „ahistada“ ja tema advokaat vajab aega, et vaadata läbi mullu avaldatud Muski elulookirjelduses sisalduv potentsiaalselt asjakohane materjal, teatas SEC.

„SEC on selle valeuurimise raames saanud Muskilt juba mitmeid tunnistusi – sellest piisab,“ vahendas Muski advokaati Alex Spirot The Guardian.

Mõned päevad pärast suurärimehe Twitteri-osaluse avalikustamist nõustus Musk sotsiaalplatvormi juhatuse kohaga, mis oleks piiranud tal rohkem aktsiaid omandada. Musk lükkas selle tõttu koha juhatuses tagasi. 2022. aasta aprilli lõpus üritas Musk ettevõtte ostmise plaanist taganeda, kurtes, et Twitter ei avalikusta oma platvormil olevate võltskontode arvu.

SEC ütles oma avalduses, et soovib Muskilt selgitusi.

Neljapäevane avaldus pikendab Muski ja SECi vahelist vaenu, mis ulatub tagasi Muski 2018. aasta Twitteri-postitusse, kus ärimees avaldas oma plaani Tesla privatiseerida ning väitis, et tal on selleks vajalik rahastus tagatud. SEC määras ärimehele investorite eksitamise eest 20 miljoni dollari suuruse trahvi ja sundis ta ettevõtte juhatuse esimehe kohalt tagasi astuma.

„Nende ametkondade põhjalik uuendamine on hädasti vajalik, koos karistusmeetmetega komisjoniliikmete vastu, kes kuritarvitavad oma regulatiivset võimu isikliku ja poliitilise kasu saamiseks,“ väitis Musk X-i postituses.