Investeeri toimetus: kolm aktsiat, millele viimases kvartalis panustame
Delfi Ärilehe Investeeri toimetus valis neljandaks kvartaliks kolm aktsiat, millele Börsiennustuses enda panuse teeme.
Ärilehe Börsiennustuses algas aasta viimane kvartal. See on osalejatele viimane võimalus, et valida välja potentsiaalselt kõige suuremat tootlust toovad instrumendid ning tõusta üldedetabelis võimalikult kõrgele – ideaalis esikohale –, mis annaks 1000 eurose auhinnaraha.
Oma valikud on eelnevatel kvartalitel teinud ka Investeeri toimetus ning teeme ka seekord. Enne veel, kuidas läks meie eelmise kvartali valikutel?
Leidsime juuli alguses, et enim võiks meid järgnevatel kuudel aidata LHV Groupi, Novaturase ning Tesla aktsiad. Tuleb tõdeda, et kvartali suurimatele tõusjatele me sellega pihta ei saanud. Näiteks kohalik ravimifirma J. Molner kerkis 31,6%, Brent nafta 31,4% ja Tallink Grupp ligi 18%.
Meie valikutest läks kõige paremini LHV Groupi aktsial, mis kerkis 1,8% ning ületas sellega Tallinna börsiindeksit. Samas Novaturas langes 4,66% ning Tesla aktsia langes 4,4%. Kvartali lõpetasime 44-eurose kahjumiga, mis annab meile terve aasta edetabelis 88. koha. Enda positsiooni edetabelis saad vaadata siit.
Nüüd aga uute valikute juurde.
Panus juba kerkinud Metale
Tehisaru võitluses tüürib esirinnas mitmete teiste tehnoloogiaettevõtete kõrval Facebooki emafirma Meta, kes hoiab globaalselt digitaalse reklaami turul tugevat turuosa. Just paar päeva tagasi tuli Meta välja teatega, kus kõikidel Metaga seotud platvormidel on võimalik uuel aastal kasutada reklaamide tegemiseks generatiivse AI tööriistu. Nõnda on võimalik tehisaru abil luua toodetele taustapilte, erinevates variatsioonides reklaamtekste või muuta reklaamide suurusi nii, et need sobituksid Facebooki ja Instagrami eriformaatidesse.
Tundub, et Meta püüdlus reklaamimist veelgi hõlpsamaks muuta toimib ettevõtte näitajatelegi suurepäraselt. Näiteks möödunud kvartalis oli reklaamitulude kasv 12%, misjärel rallis ka aktsia 18 kuu kõrgeimale tasemele. Niisamuti on Meta seadnud eesmärgi, et septembri lõpuks peaks kogu müügi kasv olema 20%. Tõus peaks olema eeskätt tingitud lühiformaadis videotoote Reels käibest ja reklaamisihtimise täiustumisest.
Citi analüütik Ronald Josey on Meta hinnasihiks pannud 385 dollarit, mis peaks olema ligi 20% kõrgemal praegusest hinnast. Samuti usub Josey, et Meta võtab oluliselt suurema turuosa digitaalsel reklaamiturul. See eeldus on tingitud peamiselt reklaamituru aina kasvavast nõudlusest. Muidu on reklaamituru aeglustumine viimasel aastal oluliselt mõjutanud sotsiaalmeediaplatvorme, ent nüüd nähakse teatavaid märke turu taastumise osas. Josey sõnul mõjuvad tehisaru kohta käivad uudised aktsiahinna tõusule soodustavalt.
Positiivsed müügitulemused on hästi mõjunud ka aktsiahinnale, mis on möödunud aasta novembrist nii-öelda püstloodis tõusnud, näidates 4. novembri põhjast 235%-list tootlust. Meta avaldab enda kolmanda kvartali tulemused 25. oktoobril pärast kauplemispäeva sulgemist.
Ehk hakkab saunaaktsia uuesti rallima
Teine valik on seekord kohalik saunafirma Saunum Group, mille tänavune aktsiagraafik meenutab natuke kühmlikku suusahüppemäge: aktsia on liikunud üsnagi stabiilselt alla ja alla, mille käigus on investorid võinud telefonis peaaegu iga päev reaalajas vaadata, kuidas nende investeeringu väärtus kahaneb ja kahaneb. Veel hullem on seis kui meenutada kahe aasta tagust aega: pensionireformi buumi ajal ületas Saunumi aktsia kõrgpunktis isegi 30 euro piiri, kuid nüüd saab ühe aktsia kätte jättes poest ostmata paki piima, saia, väikese juustu- ja vorstipaki ehk natuke enam kui kuue euro eest.
Samal ajal on Saunumi äril läinud tegelikult päris hästi: kui eelmisel aastal oli keskmine kuukäive ligi 200 000 eurot, siis tänavu on see seni 330 000 eurot. Abiks on olnud Põhja-Ameerika äri avanemine, milleks tuli läbida vaevaline sertifitseerimine.
Praeguse kasvuga kaasneb aga jällegi üks suur aga: kuigi Saunum on võtnud eesmärgiks jõuda kasvõi 1 euroga tänavu kasumisse, siis paraku veel selleni pole jõutud ning pole ka kindlust, et see ka juhtuks. Isu kahjumis ettevõtete vastu on viimasel paaril aastal aga märkimisväärselt kahanenud.
Kui Saunumi tulemused võivad anda põhjuse uskuda, et äkki võiks olla ka saunafirma mängu kontekstis hea valik, siis ainuüksi sellest ei piisa. Küll aga Saunum on olnud kohaliku turu jaoks mitte küll päris meemiaktsia, aga palju elevust see on varem tekitanud. Oli ju Saunumi edu üks peamisi põhjuseid, miks First Northile sedavõrd palju ettevõtteid viimastel aastatel jõudnud on. Seega võiks mingit plahvatusjõudu aktsias potentsiaalselt olla. Või siis jätkub liug allamäge.
Äkki tuleb bitcoini uus tõusulaine
Kolmandaks valikuks osutus sedapuhku bitcoin ning seda eelkõige lähtudes ühest spekulatiivsest teesist. Nimelt on umbes-täpselt poole aasta pärast ehk kevadel ees ootamas nii-öelda bitcoini „poolitamine“ (ingl k halving). Selle tulemusena muutub bitcoinide kaevandamine vähemtulusaks, kui ühe ploki kaevandamise tasu väheneb 3,125 peale (hetkel 6,25).
Selle sündmuse mõju bitcoini hinnale on olnud ajalooliselt varieeruv, sõltuvalt ajaraamist, kuid üldiselt pigem pulline. Näiteks kauples bitcoin pool aastat enne esimest pooldumist 2012. aastal 5,1 dollari juures. Kolm kuud hiljem (ehk ajaraam, mis selle mängu kontekstis on oluline) oli bitcoini hind 10,9 dollarit, tõustes vahepealsel perioodil 113,7%. Poolitumise hetkeks ehk 28. novembriks 2012. aastal oli hind 12,4 dollarit (+143,1% võrreldes kuus kuud varasema seisuga). Seejärel läks ralliks: pool aastat pärast pooldumist ehk 28. mail oli hind 129 dollarit ehk hind aastaga 25-kordistus.
2016. aasta pooldumine sedavõrd edukas ei olnud. Pool aastat enne pooldumist (9. jaanuaril) oli hind 448,3 dollarit, kuid kolm kuud hiljem oli hind madalam (418 dollarit ehk 6,7% langus). Pooldumise hetkeks oli hind siiski tõusnud taas kõrgemale, 651,8 dollarini (45,4% tõus vs kuus kuud varasema seisuga) ning pooldumise järel läks jällegi ralliks, kerkides 2017. aasta 9. jaanuariks 899,8 dollarini (aastaga +100,7%).
Viimatine pooldumine toimus 2020. aasta 11. mail. Pool aastat enne seda ehk 2019. aasta 11. novembril kauples bitcoin 8736,9 dollari juures. Järgnenud kolme kuu jooksul tuli kerge tõus, jõudes 11. veebruariks 10 151,5 dollarini (+16,2%). Pooldumise hetkeks jõudis hind tagasi allapoole, 8579,8 dollarini (-1,8% võrreldes kuue kuu taguse ajaga). Pool aastat hiljem oli jällegi seis oluliselt parem: 11. novembriks oli hind 15 695,8 dollarit (aastane tõus 79,6%).
Andmed seega räägivad, et suurim tõus on varem tulnud pärast seda, kui pooldumine oli toimunud. Kas ka sedapuhku nii läheb, on võimatu prognoosida, aga võib spekuleerida, et paljud võivad just nimelt vaadata, et pooldumine tõi kaasa ralli ning hakata lootusega enne seda bitcoini kokku kuhjama. Seega võiks püstitada teesi, et selleks, et võimalikult vara paati saada, hakkab ralli pihta juba varem, kuna ei taheta sellest ilma jääda. Võib-olla aga ajalooline seaduspära enam ei kehti.
