Sõjapõgenike Eesti tööturule rakendumine on oodatust parem

Ukraina sõjapõgenike kaasamine Eesti tööturule on läinud paremini kui teistes riikides, kuid arenguruumi on ukrainlaste oskustele vastavate töökohtade leidmisel, selgub Arenguseire Keskuse raportist.

Ukrainast saabunud sõjapõgenikest enam kui kolmandik on Eestis tööga hõivatud ning kohalikule tööturule on lisandunud 27 000 inimest. Töötavad ukrainlased moodustavad Eesti tööjõust umbes 4%. Arenguseire Keskuse ekspert Märt Masso tõi välja, et sõjapõgenike osalemine tööturul ja majanduses elavdab Eesti majandust. “Sõjapõgenikega seotud oodatav lisandväärtuse kasv on prognooside kohaselt sel aastal 142 miljonit eurot ning ukrainlastega seotud täiendav maksutulu ulatub 56 miljonit euroni,“ ütles Masso.

Kuigi Ukrainast saabunud inimesed on suurendanud hõivatute arvu Eestis, on nende seas töötuid siiski rohkem kui kohalike seas. Samuti tuuakse raportis välja, et majanduse madalseisu tõttu võib vajadus töötajate, sealhulgas Ukrainast saabunud inimeste järele lähikuudel väheneda.

Arenguseire Keskus toob lühiraportis välja, et suur osa ukrainlasi töötab töökohtadel, mille jaoks nad on ülekvalifitseeritud. “Põgenike kvalifikatsioonile vastav hõive on väljakutse paljudes Euroopa riikides ja vajab muuhulgas oskuste tunnustamist haridussüsteemis. Samas kui me võimaldaks rohkematel põgenikel rakendada end oskustele vastavatel töökohtadel, kasvaks nende töökohakindlus, sissetulek ja ka majanduslik kasu Eestile,“ tõi Masso välja.

Töine sissetulek võimaldab sõjapõgenikel iseseisvalt toime tulla – ajutise kaitse saajad teenivad tööturul keskmiselt ligi 70% Eesti keskmisest ja 86% mittekodanike keskmisest töisest sissetulekust.

Arenguseire Keskus toob välja, et Ukraina sõjapõgenike abistamisega kaasnevad ka märkimisväärsed kulud. Põgenike ja nende lähedaste lõimumise toetamise kulud on suurusjärgus 0,6 - 0,8% SKP-st, mis on kooskõlas Arenguseire Keskuse sõja alguses tehtud prognoosiga.

Sõja alguses hindasid Arenguseire Keskus ja CentAr, et sõjapõgeniku aitamise kulu saab olema suurusjärgus 7590 eurot aastas, mis moodustas eeldatud 30 000 Eestisse jääva põgeniku korral ligi 227 miljonit eurot aastas. 2022. aasta tegelikeks kuludeks on Rahandusministeerium arvutanud umbes 224 miljonit eurot. Tegelik põgenike arv on Eestis võrreldes prognoosiga küll suurem, kuid kulud saabunud põgeniku kohta on mõnevõrra väiksemad, moodustades 6281 eurot.

Samas elavdavad põgenike poolt tehtavad kulutused Eesti majandust. Eesti kohta on hinnatud, et keskmiselt kulutas üks täisealine ajutise kaitse saanu kaupadele ja teenustele 797 eurot. See teeb kokku hinnanguliselt 242 miljoni euro väärtuses kulutusi aastas ning tarbimise kasvu tulemusel suureneb majanduse kogutoodang 287 miljoni euro võrra aastas.

Lühiraport “Ukraina sõjapõgenike mõju hõivele ja majandusele“ on osa Arenguseire Keskuse uurimissuunast „Vene-Ukraina sõja pikaajalised mõjud Eestile“.

Arenguseire Keskus on ühiskonna ja majanduse tulevikuarenguid analüüsiv mõttekoda Riigikogu juures. Keskus viib läbi erinevatel teemadel uurimisprojekte, mille eesmärk on ühiskonna pikaajaliste arengute analüüsimine ning uute trendide ja arengusuundade avastamine.