VIDEO JA GRAAFIKUD | Soome peaminister Petteri Orpo gaasitoru ja sidekaabli lõhkumisest Soome lahes: julgeolekuolukord on kriitiline
(189)Soome peaminister Petteri Orpo ütles täna õhtul valitsuse erakorralisel pressikonverentsil, et Soome lahes kahjustati nädalavahetusel eri kohtades nii Eesti ja Soome vahelist gaasitoru kui ka sidekaablit. "Tõenäoliselt on kahjustused tekkinud välise tegevuse tagajärjel," ütles Orpo.
Orpo rõhutas, et energiavarustuse olukord on stabiilne. “Tegemist ei ole aktiga, mis meid halvaks. Aga on muidugi muret tekitav, et see toimus, see on selge," nentis ta. Orpo kinnitas, et sõjalist ohtu Soomele ei ole.
„Soome on hästi ette valmistatud ja kriitilise infrastruktuuri kaitse on juba praegu väga tugev. Tark on olla valmis uuteks üllatusteks. Valmisolekut on suurendatud ja nii oma riigis kui ka rahvusvaheliselt ja partneritega tehakse tihedat koostööd," lisas Orpo.
Küsimusele, kas on põhjust kahtlustada, et kahjustuste taga on Venemaa, vastas Soome peaminister: „Oluline on asja põhjalikult uurida ja mitte teha selles etapis ennatlikke järeldusi.“
Tema sõnul on Soome lähiümbruses kriitiline julgeolekuolukord, mistõttu ollakse valmis erinevateks olukordadeks. Ent Orpo märkis, et sellised sündmused ei saa tulla kellelegi täieliku üllatusena. “Kriitiline infrastruktuur nõuab erilisi turvameetmeid,“ ütles ta.
„Kui kahju on tõsine, võib selle parandamine võtta aega kuid. Gaasivarustus on aga stabiilne, selle tagab Inkoo LNG-tehas," kinnitas Gasgrid Finlandi esindaja Riku Huttunen. LNG-tehase võimsus on piisav, see on olnud alati Balticconnectori omast suurem.
Kui Inkoo tehas on töökorras, ei saa varustatusega tekkida mingeid probleeme, kinnitas Huttunen. “Küll aga võib gaasi hind mõneks ajaks tõusta,“ lisas ta.
Iltalehti andmetel kahtlustab Soome, et Balticconnector langes Venemaa rünnaku ohvriks. Yle andmetel ei peeta olukorda Soomele ohtlikuks, samuti ei käsitleta seda sõjalise kriisina. Ühtlasi ei peeta gaasitoru lekke põhjuseks plahvatust – seda on kahjustatud muul viisil.
Gaasitoru asub Soome majandusvööndis, Soome lahe keskosas. Kaablikahjustus on samas geograafilises piirkonnas, kuid mitte torujuhtme kõrval.
Eleringi sõnul hakkas Eesti ja Soome gaasisüsteemihaldurite lepingupartner täna kahe riigi vahelise gaasiühenduse häiret uurima ja arvatavat lekkekohta tuvastama. Uuringuid tehakse selle nädala jooksul. Kui lekkekoht on tuvastatud ja vigastuste ulatus selge, siis on võimalik planeerida toruühenduse remonti.
Eesti geoloogiateenistuse seismoloogi Heidi Soosalu sõnul ei ole Eesti ja Soome seismojaamade võrgustik sel ajavahemikul, kui kahe riigi vahelises gaasitorus Balticconnector leke tekkis, mingit plahvatusega sarnanevat sündmust registreerinud.
„Seismiliste andmete baasil ei leia kinnitust mingi lõhkamine või plahvatus või vähemalt kui selline oleks toimunud, siis ta oleks nii väike olnud, et ta oleks allpool tuvastamislävendit. Võib spekuleerida, et kui korraldada väga väike lõhkamine, siis kas selline suudab midagi kahjustada. Aga vähemalt seismiliste andmete baasil ei leia märke mingist sedalaadi tegevusest,“ rääkis geoloogiateenistuse vanemgeoloog Soosalu teisipäeval ERR-ile.
Eesti ja Soome vaheline gaasiühendus Balticconnector suleti möödunud nädalavahetusel, sest pühapäeva öösel langes rõhk merealuses torus ning Eesti ja Soome süsteemihaldurid sulgesid gaasivoo.
Balticconnectori merealuse osa pikkus Paldiskist Eestis kuni Inkooni Soomes on 77 kilomeetrit. Balticconnector alustas tööd 2020. aasta alguses.
Pressikonverentsi saab järelvaadata siit:
