Eesti vajab eksporti: miks finantstehnoloogiast ja nõustamisest saab Eesti majanduse mootor

2022. aastal tabas Eesti majandust lähiajaloo üks kõige raskemaid katsumusi. Maailmamajanduse struktuuri muutumise taustal lõid kõrge inflatsioon ja SKP vähenemine kohaliku ärikeskkonna jaoks keerulise olukorra. Sellest, kuidas Eesti ettevõtted kujunenud olukorraga toime tulevad, rääkisime nõustamisettevõtte Gofaizen & Sherle juhtivpartneri Mihhail Sherlega.

Majandus. Probleemi taust

Eesti majandus on mitu aastat järjest kiire tempoga kasvanud. Näiteks moodustas SKP kasv 2018. aastal 4,8% ja 2019. aastal 4,3%. 2020. aastal tabas majandust koroonapandeemia tõttu ootuspäraselt langus, moodustades 2,9%. Kuid taastumine oli kiire, sest 2021. aasta tulemused näitasid juba 8,3% majanduskasvu.

Eesti majanduse tugisambad olid töötlev tööstus, info- ja sidevaldkond, laondus ning teadus- ja tehnikaalane tegevus. Hinnatõusu tingimustes pidurdasid majandust põllumajandus ja kaubandus, selgitas Eesti Statistikaameti juhtivanalüütik Robert Müürsepp.

2022. aasta kujunes majanduse jaoks tõeliseks katsumuseks. Järsud muutused maailmamajanduse struktuuris, euroala inflatsioon ja tugevaima majandusega riikide paigalseis avaldasid tõsist mõju ka Eesti majandusele. Tarneahelad katkesid ja energiakandjate hinnad tõusid – see tõi kaasa lõpptoodete hinna kasvu, mis omakorda pani inflatsiooni kappama ja vähendas nõudlust. 2022. aasta neljanda kvartali tulemused näitasid, et SKP langes aasta võrdluses 4,1%, inflatsioon küündis aga 19,1%-ni. Just inflatsioonist sai majanduse peamine negatiivne tegur.

Eesti majanduse struktuur muutus 2022. aastal märkimisväärselt. Statistikaameti andmetel püsib majandus praegu põllumajanduse ning kutse-, teadus- ja tehnikaalase tegevuse õlul. Suurtest majandusharudest andis märkimisväärse panuse SKP-sse ehitussektor, muude sektorite mõju jäi tagasihoidlikuks. Ebasoodsat mõju avaldab praegu aga energeetika, kui võtta arvesse hinnatõusu. Negatiivset mõju avaldasid majanduskasvule ka sellised sektorid nagu transport, laondus ning finants- ja kindlustussektor. Väliskaubandus on endiselt languses ja eksport väheneb üsna kiires tempos (6–7%). Statistikaamet juhtis tähelepanu ka impordi vähenemisele. Jätkuvalt kasvav ekspordiartikkel on teenused.

Kuidas läheb ettevõtetel?

Kirjeldatud olukorras on väga oluline pöörata tähelepanu erasektori tegevusele, eriti kõrgtehnoloogia ja intellektuaalse tööga seotud sektorites.

Eraettevõtete arv kasvab juba 2015. aastast. Isegi 2022. aasta kriisi tingimustes lisandus pea 3000 ettevõtet. Praegu on Eestis umbes 148 600 eraettevõtet. Neist vaid 193 võib arvata keskmise suurusega või suurettevõtete hulka, kus töötab üle 250 inimese. Valdav enamus ettevõtteid annab tööd kuni kümnele inimesele ja rohkem kui 18 000 ettevõtet on füüsilisest isikust ettevõtjad.

Kui vaadata tegevusalasid, siis kõige rohkem ettevõtteid on jaekaubanduses, kutse-, teadus- ja tehnikavaldkonnas ning tööstuses. Enamikku neist tegevusaladest on mõjutanud kõrge inflatsioon. Hinnatõus puudutab otseselt nende tooteid ja see avaldab mõju stabiilsusele.

Seda ei saa aga öelda teenuste turu kohta, mis, nagu eespool mainitud, on Eesti majanduse oluline osa. Teenindussektor püsib praegu konkurentsivõimeline ja säilitab ekspordipotentsiaali ka kriisi tingimustes.

Milleks meile kõrgtehnoloogia?

Statistikaameti andmetel on teenindussektor Eesti majanduse oluline valdkond. Selle kõige suurem tegevusala on programmeerimine, konsultatsioonid jms tegevus, teisel kohal aga kinnisvaraalane tegevus. Kolmandat kohta jagavad sideteenused ja tervishoid.

Majanduse muutumise tingimustes hakkavad SKP-d, tööturgu ja haridusvaldkonda mõjutama senisest erinevad tegevusalad. Tehnoloogia ja nõustamise valdkond on seejuures üks kõige perspektiivikamaid, sest meil on juba olemas selle arendamiseks vajalik kogemus ja inimesed. Kõrgharidusega inimeste osakaal on aina kasvamas. Suur osa bakalaureusekraadi saanud Eesti inimestest on valinud oma põhierialaks ärihalduse või õiguse. Info ja side asuvad kolmandal kohal, jäädes vaid veidi alla kunstile ja humanitaarteadustele.

Kuid on terve rida tõsiseid takistusi, mis ei lase sektoril täisväärtuslikult areneda. Üks neist on võrdlemisi keerulised ja ebasõbralikud seadused. Näiteks ei ole Eestis teadupärast ettevõtte tulumaksu. Samas on olemas võimalused liikuda rahvusvahelistele turgudele ning on kvalifitseeritud tööjõud ja muud eelised. Sellele vaatamata ei rutta tehnoloogiahiiud siin oma harukontoreid avama. Isegi Eesti juurtega ettevõtted muudavad oma püsivat tegevuskohta, nagu seda tegi näiteks ettevõte Wise.

Innovatsiooni pidur

Et saada aru, kuidas tunnevad end Eesti finantstehnoloogia (fintech) ettevõtted, piisab sellest, kui vaadata krüptovaluuta ja plokiahela projektide sektori statistikat. Eesti oli esimene Euroopa riik, kes avas oma majanduse virtuaalvääringu teenuse pakkujatele (Virtual Asset Service Provider, VASP). Läbipaistva raamistiku reguleerimine ja leebe maksupoliitika tõid kaasa selliste ettevõtete sissevoolu riiki. See oleks võinud aidata kaasa võimsa fintech-sektori kujunemisele riigis, sest plokiahela ja krüptovaluuta tehnoloogiat arendatakse pidevalt edasi. Kuid alates 2021. aastast puutusid VASP-id kokku regulatsioonide karmistamisega, mille tõttu lõpetati väga palju projekte ja ettevõtted viisid oma tegevuse teistesse riikidesse. Üks sellistest riikidest oli Leedu, mis lõikab praegu nendest majandusprotsessidest kasu.

Leedu info- ning sidesektori väike- ja keskmise suurusega ettevõtete arv kasvas aastatel 2021–2023 riikliku andmeagentuuri andmetel 26%, ulatudes enam kui 4200 ettevõtteni. Suurenenud on ka finants- ja kindlustustegevuse sektori ettevõtete arv – neid on võrreldes 2021. aastaga 27% rohkem. Teadus- ja tehnikasektoris on 20% enam ettevõtteid, teenindussektoris aga 19%. Kuna majanduse struktuur on piisavalt mitmekesine, pöördus see juba 2023. aastal kasvule pärast seda, kui oli kriisiderohkel 2022. aastal näidanud väikest langust. Praegu on Leedu SKP jõudnud juba positiivse poole peale – ametivõimude hinnangul suurenes see 2023. aasta teises kvartalis aastases võrdluses 0,7% ilma hooajalisust arvestamata. Seega majandus kasvab isegi 7,4% inflatsiooni tingimustes.

Meie arvates mõjutas seda protsessi märkimisväärselt kõrgtehnoloogiliste sektorite reguleerimine. Sarnaselt teiste EL-i riikidega suhtub ka Leedu finantsregulatsioonidesse tõsiselt, võitleb aktiivselt rahapesu ja terrorismi rahastamisega ning loob riigis turvalist finantskeskkonda. Seejuures arendatakse krüptoprojekte Leedus edasi tänu võimude tasakaalukatele otsustele: miinimumkapitali nõude ja töötajate riigis asumise nõude täitmine ei olnud VASP-ide jaoks ületamatu ülesanne. Seda ei saa öelda Eesti kohta, kus turgu reguleerivaid meetmeid saab pidada piiravateks.

Järjekindel turu arendamise ja väliskapitali kaasamise poliitika tagab Leedule selle, et välismaalaste kontrolli all olevate ettevõtete käive kasvab järjekindlalt. Seejuures on Eesti Saksamaa ja Rootsi järel kolmas riik, kes oma kapitaliga Leedu majandusse otseinvesteeringute kaudu enim panustab. Näiteks 2021. aastal moodustas Eesti inimeste ja ettevõtete koguinvesteering Leetu üle 2,9 mld euro.

Sellise poliitika osa on ka turvalise finantskeskkonna ülesehitamine. 2023. aastal andis MONEYVAL oma raportis teada, et Leedu FATF-i (rahapesuvastane töökond) reiting on rahapesu ja terrorismi rahastamise vastases võitluses paranenud. Reitingut tõsteti tasemelt „partially compliant“ (osaliselt vastav) tasemele „largely compliant“ (suuresti vastav). Sellega ei ole teekond siiski veel lõppenud, sest riik on täitnud FATF-i 40 nõudest vaid kaheksa. Kuid asjaolu, et riik täidab tõhusalt rahvusvahelisi rahapesuvastaseid nõudeid, teeb sellest ligitõmbava ärikeskkonna.

Eestit puudutavas sarnases aruandes hindab MONEYVAL rahapesuvastast võitlust piisavalt tulemuslikuks, kuid toob välja ka teemad, millega on vaja tegeleda, et olukorda veelgi parandada. Ametivõimud rõhutavad, et FATF-i soovituste rakendamine on endiselt prioriteet, viidates seejuures krüptoäri mahu vähenemisele kui positiivsele tegurile. Kuid Leedu näitel võime öelda, et rangete rahapesuvastaste meetmete rakendamine riigis ei pruugi alati kaasa tuua krüptoturu kokkukuivamise. Läbimõeldud regulatsioonid võimaldavad luua turvalist ärikeskkonda ilma eraettevõtlust kahjustamata.

Väljakutsed majanduses 2023. aastal

Eesti majanduses on toimumas suured ümberkorraldused. Muutumas on SKP struktuur, vanad mudelid enam ei tööta ning olukord nõuab otsustavaid samme ja uudset mõtteviisi. Sellistes tingimustes muutub fintech’i tähtsus riigi majanduses üha suuremaks. Sellel on mitu põhjust. Finantsteenustel ja IT-tehnoloogial on hea ekspordipotentsiaal, mis mõjutab soodsalt kaubandusbilanssi. Selliste projektide mahukus ja neisse investeerimise vajadus võivad tuua kaasa ka siseturu elavnemise, käibekasvu ja tarbimise suurenemise. See on kriisi minetamiseks väga oluline.

Meie hinnangul võib olemasolevate finantstehnoloogiateenuste toetamine ja uute kaasamine avaldada riigi olukorrale tervikuna positiivset mõju. Eestis on olemas vajalik tööjõud ja ettevõtete juhtimise kultuur. Puudub vaid heasoovlik õiguslik ja maksubaas, mis muudaks turu arendusprojektide jaoks ligitõmbavamaks.

Väike- ja keskmise suurusega ettevõtteid tuleks Eestis rohkem toetada. Keskmised tööjõukulud ühe töötaja kohta kasvasid 2022. aastal 9,3%, mis vähendab ettevõtete investeerimisvõimalusi, kui võtta arvesse ka nõudluse üldist vähenemist. Innovatsioon, finantstehnoloogia ja nõustamine muutuvad aga üha olulisemateks valdkondadeks.

Lisainfo: gofaizen-sherle.com