ARVAMUS | Keit Pentus-Rosimannus: Euroopa Liidu võlg kasvab, raha kasutamine aga venib

Üks, mida Euroopa Liidu poole vaadates viimasel ja lähematel aastatel kuidagi öelda ei saa, on “raha pole!“. On küll. On Euroopa Liidu eelmise eelarve ca 90 miljardi euro suurused “sabad“, on kriisile vastusena kiiresti kokku pandud 800 miljardi euro suurune Taasterahastu, on lähiajal avanev uus Euroopa Liidu eelarve. Mida napib, on suutlikkus raha kiiresti kasutusele võtta.

Avalikustasime Euroopa Kontrollikojaga sel nädalal kõige värskema hinnangu Euroopa Liidu 2022. aasta rahaasjadele. On mitu nopet, millele tasub tähelepanu pöörata.

Ühiselt otsustatud kulusid oli Euroopas eelmisel aastal 243,3 miljardi euro eest. Vigasid ja riske oli kulude poolel tavapärasest rohkem. Õigupoolest oli veamäär viimati enam-vähem sama kõrge - 4,1% - 2014 aastal. Üks selgitusi sellele olukorrale on, et rahastamisperioodi lõpus proovivad riigid võimalikult palju veel kasutamata raha välja maksta. Suurem surve toob kaasa suurema vigade tegemise riski.

Kust kõik see raha tuli? Liikmesriigid teevad oma jõukuse taseme järgi ühisesse eelarvesse sissemakseid. Näiteks Saksamaa maksab aastas üle 35 miljardi euro, Prantsusmaa üle 26 miljardi euro, Poola umbes 7 miljardit eurot. Eesti sissemakse oli eelmisel aasta 379 miljonit eurot, meile kasutada olev Euroopa Liidu eelarveraha oli samal ajal üle miljardi euro. Raha tuleb Euroopa Liidu eelarvesse ka väljastpoolt sisseveetavate kaupade tollimaksudest, ringlusse võtmata plastpakendi jäätmete tasust ja trahvidest, mida Euroopa Liidu reeglitele vilistavatelt ettevõtetelt sisse nõutakse. Aga kriisidele reageerimine on pannud Euroopa Liidu aastaga pea kahekordistama ka oma võlga.

ELi võlg kahekordistus aastaga

2022. aasta lõpuks suurenes Euroopa Liidu võlg 344 miljardi euroni. Aasta varem oli võlg veel üle 100 miljardi väiksem. Uute laenude intressikulud jõudsid 2022. aastal 500 miljoni euroni. Kriitiline olukord ja vajadus lisaraha järgi on tähendanud, et riskipositsioone on üha rohkem.

Lõplikku otsust, kuidas lõviosas 6-20 aasta pikkuseid laene täpselt tagasi maksma hakatakse, seni ei ole. Teoreetiliselt on see Euroopa Liidul võimalik kas vähendades toetusi ülejäänud Euroopa Liidu programmidele, suurendades liikmesriikide sissemakseid või luues uusi omavahendeid. Ükski pole ülemäära populaarne. Kuid ükskõik milline on ELi valik, otsust on vaja.

Tegime Euroopa Komisjonile ka soovituse teha kõik vajalik, et nende riskijuhtimisvahendid oleks piisavad ning soovitasime ka avalikustada Komisjoni hinnangu riskipositsioonide suuruse, s.t. nende aastase summa kohta.

Taasterahastu raha kasutamine venib

Lisaks Euroopa Liidu tavaeelarvele kontrollisime eraldi kriisist väljaaitamiseks loodud 800 miljardi suurust Taasterahastut, mille rahastamismudel on klassikalisest eelarvest erinev: ELi raha väljamaksmine ei ole siin seotud konkreetsete kulude, vaid Euroopa Komisjoni ja liikmesriigi vahel kokkulepitud eesmärkide saavutamisega.

Nii näiteks on Hispaania võtnud kohustuse läbi viia pensionireform, Prantsusmaa kava näeb ette üle 4 miljardi euro rongide moderniseerimiseks, Poola kulutab suuri summasid küberturvalisusele, koolide digitaliseerimisele ja internetiühenduse tagamisele.

Leidsime Taasterahastu hetkeseisu kontrollides, et rahastamise aluseks olevast 281-st eesmärgist ei olnud 15 korrektselt täidetud. Nende vigade kõrval on vähemalt sama suureks mureks see, et kriisile kiire vastusena mõeldud fond käivitub liiga aeglaselt. Majandusele õiges kohas õla allapanemiseks ja põletavate energia- ja digiprobleemide lahendamiseks on oluline väljamaksete kiirus. Eelmisel aastal jäädi kavas olnud väljamaksetest maha 16 miljardi euroga. Praeguseks on 2026. aastaga joone alla saavast fondist välja makstud ainult ca 31% ning üheksa liikmesriiki pole taasterahastust seni saanud sentigi.

COVIDi kriisile vastusena mõeldud Taastefondi tegelik rakendamine on jäänud aega, kui ettevõtjate jaoks mõjutavad olusid juba järgmised probleemid. Euroopa Liit suutis kriisi keskel ennast kokku võtta ja otsuseid teha küll. Praeguseks pole vähem oluline, et nüüd juba paar aastat tagasi tehtud otsuste rakendamine päriselus ka tulemuslik oleks.