VIDEO | Kuidas läheb Eesti majandusel? „Kõik näitajad on punased, oleme allpool pikaajalist keskmist“
(51)Eesti konjunktuuriinstituudi direktor Peeter Raudsepp tutvustas täna värsket ülevaadet olukorrast Eesti majanduses ja prognoosi lähemaks 3–6 kuuks.
Uuringut kommenteerisid ja riigi tegevustest majanduse elavdamisel rääkisid majandus- ja infotehnoloogiaministeeriumi esindaja Joonas Pärenson ning EASi ja Kredexi ühendasutuse juhatuse liige Liina-Maria Lepik.
Peeter Raudsepp sõnab, et viimasest ülevaatest on muutunud vähe. „Majanduskliima halveneb. Kui eelnevalt prognoosisime aasta lõppu kasvu, siis nüüd on ekspertide hinnangud palju pessimistlikumad. Eratarbimisse investeerimiste olukord on halb ja muutub veel halvemaks. Probleemi sügavus läheneb koroonakriisile ja 2009–2009 masule. Küsimus on probleemi pikaajalisuses, see, et see toimub, on fakt. Inimene polegi oma otsustes ratsionaalne, seda ka majanduses.“
Millised on probleemid ja mis raskusastmega? „Vähene usaldus riigi majanduspoliitika suhtes on hüppeliselt tõusnud. Oskustööjõupuudus on eelmise kvartaliga langenud oluliselt – oskustööjõudu nii palju enam ei vajata, väidetavalt on poolteist korda kasvanud kandideerimisavalduste arv. Majanduses investeeritakse vähe, mis ei tähenda, et kapitali oleks palju, selle taustal ennustame suuremat dividendide väljavõtmist,“ selgitab Raudsepp. Logistiliselt oleme Euroopa ääremaa ja tupikjaam.
Majandususaldusindeksi osas oleme Rootsi ja Soomega sarnased, majanduse võrdluses pigem languses. „Olukord on kas jätkuvalt halb või halvenev, eriti ehitussektor on kõige vähema kindlustundega, mis oli ka ennustatav. Kõik näitajad on punased, oleme allpool pikaajalist keskmist,“ lisab Raudsepp.
Ettevõtjad prognoosivad jätkuvalt hindade tõusu. Üle 50% protsendi perede jaoks on majanduslik olukord halvenenud. 8% ütles, et nende toimetulek on paranenud.
Toidukorvi maksumus kohta ütleb Raudsepp, et viimase kahe aasta hinnatõusud on olnud šokeerivad. „Toidukorvi maksumuse langus ühe euro võrra on statistiline, kuid seda poes käija ei märka, teda see ei mõjuta,“ kommenteerib ta.
Raudsepp hindab, et oleme langenud majanduslikku stagnatsiooni ja ega väga head plaani selle lahendamiseks polegi. Ta lisab, et me ei ela ainult maksudest, vaid ka majandusest.
Tööjõuturu olukord tekitab aga muret. „Reaalpalk kasvas arvuliselt, aga varasema ajaga maksame kõrgemate intresside tõttu rohkem,“ kommenteerib Raudsepp. Meie probleemid pole otseselt majandusest pärit, vaid poliitilised (Ukraina sõda jms).
Majandus- ja infotehnoloogiaministeeriumi esindaja Joonas Pärenson ütleb, et leevendusmeetmeid siiski leidub. „Meil on plaan ja kaugemad eesmärgid kogu Eestile. Meie innovatsiooni, ettevõtlikkuse ja tootlikkuse kasvatamine. Erasektoriga loome iga päev neid võimalusi,“ nimetab ta. Uue rahastusperioodi jooksul peaks ettevõtjateni jõudma 146 miljonit eurotoetusi.
EASi ja Kredexi ühendasutuse juhatuse liige Liina-Maria Lepik sõnab, et kriisiajal muutume paindlikumaks, kuigi rahahulk on siiski sama. „Toetused: arenguprogramm, digitoetus; turg: ekspertide kaasamine, laiendame messide hulka; kapital: ekspordilaenu tõus, portfellipõhine laenukäendus,“ nimetab ta. Keskpikad lahendused on suurprojektide rohekoridor, suurettevõtete toetusprotsendi suurendamine, välisinvesteeringute fookus suurtele tööstusprojektidele.
