„Üks on seotud registreerimistasuga: kui te soetate auto, siis soetage võimalikult säästlik, soovitatavalt elektriauto. Ja teine, mis on seotud aastamaksuga, et auto on ikkagi asi, mille tarbimise eest tuleb maksta. Need on minu arust kaks suurt loogikat, millega tasub arvestada, millega saab iga nelja aasta tagant valimistel siis kas olla nõus või mitte olla,“ rääkis Toonekurg.

Ta lisas konkreetsete autode kohta koostatud automaksu kalkulatsioone kommenteerides, et registreerimismaksu puhul on toodud saastemäära vahemikud 1–117 grammi kilomeetri kohta, sealt edasi kuni 150 grammini ning sellest veel suurem CO2 heitme määr.

„Tegelikult üks õppetund siin tarbijale ongi see – näiteks mina olen palju kokku puutunud Prantsuse automüüjate ja klientidega ning seal on see number inimestel väga selge. Ehk et see ongi nüüd see, mille kaudu hakatakse rohelisemat mõttelaadi edasi viima,“ tõdes ta.

„Ja üks pragmaatiline tähelepanek siin on veel, et ka ühe auto margi ja mudeli lõikes sõltub varustusest ja mootorist CO2 heide ehk alati, kui te hakkate uut autot soetama, tasub seda tähelepanelikult vaadata. Ka näiteks isegi autovelgede suurus mõjutab seda,“ lisas Toonekurg.

Samuti on automaksu baastasu juures oluline ka auto täismass, rõhutas ta. „Need piirid on paika pandud sooviga nügida inimesi ikkagi tarbima väiksema CO2-ga ja väiksema massiga autot, kuna need mõlemad mõjutavad saastet,“ rääkis Toonekurg.

Vaata videot ERR-ist!