Ettevõtluskonkursi aasta kestliku ettevõtte nominendid on kolmest erinevast valdkonnast, mis näitab, et rohepöördesse saab ja tasub panustada, sõltumata sektorist. Lisaks näitab nende tegevus, et muutuvat keskkonda ei maksa kiruda, vaid ise ohjad haarata.
Keemiavaba puidu töötlemisega tegeleva Thermory esindaja meelest on betooni, terase ja plasti liigkasutamine tänapäevases arhitektuuris viinud inimese kaugenemiseni loodusest. Lisaks jätab nende materjalide kasutamine olulise ökoloogilise jalajälje. Ettevõtte turundusjuht Andrus Kangur ütleb, et käesoleval aastal on nii Eesti kui ka rahvusvaheline ehitusturg madalseisus. Inflatsioon ja intressimäärade tõus on selgelt pidurdanud nõudlust paljudes nende ekspordi sihtriikides, näiteks Soomes või Saksamaal.
Samas on Thermoryl lai tooteportfell ja partnerite võrgustik rohkem kui 50 riigis. Nende põhitoodang on keemiavabalt väärindatud kõrge kvaliteediga termopuit, mille järele nõudlus pikas perspektiivis pigem kasvab. Trendid, mis neid toetavad, on üldine CO2 vähendamise vajadus ehitatud linnaruumis, rohepöördega kaasnev kortermajade renoveerimislaine, element- ja moodulehituse areng ning üldine puidust ehitamise kasvutrend. Seega, kokkuvõttes on nad Kanguri sõnul mõõdukalt optimistlikud.
„Oleme seadnud eesmärgiks olla jätkuvalt omas valdkonnas üks juhtivaid tootjaid maailmas. Arendame edasi termotöötluse tehnoloogiat, investeerime nutikatesse tootmisprotsessidesse, parandame jätkuvalt oma jalajälge tarneahelaüleselt, toome turule innovaatilisi uudistooteid, oleme aktiivselt ehitamas rahvusvahelist brändituntust ja edasimüüjate võrgustikku. Potentsiaali arenguks ja kasvuks on palju. Meil on väga tugev, motiveeritud ja edasipürgiv meeskond, kellega koos saame kindlasti palju korda saata,“ lisas Kangur.
Thermory turundusjuhi sõnul on potentsiaali puidu kasutamiseks arhitektuuris tohutult. Paraku on viimase 50 aasta jooksul hooneid ehitatud peamiselt betoonist, terasest ja klaasist, mis on kõik kordades suurema jalajäljega. „Samas on rahvusvaheliselt tehtud palju uuringuid puidu kasulikkusest inimeste tervisele ja üldisele heaolule. Näiteks Põhjamaades kasutatakse puitu peamise ehitusmaterjalina, nii välis- kui ka sisetingimustes. Eriti just avalikes hangetes, koolimajade, lasteaedade ja raamatukogude ehitamisel.“
Iseenda jalajäljega tegelemine
Thermory materjalidest on Eestis viimastel aastatel valminud samuti mitmeid avalikke hooneid, näiteks Pelgulinna ja Paide riigigümnaasium. Rahvusvaheliselt on nende portfellis sadu põnevaid arendusprojekte Ameerikas, Aasias, Euroopas ja mujal.
Ettevõte on viimase paari aasta jooksul aktiivselt panustanud oma jalajälje parandamisse. Esmalt tehti grupiülene CO2 audit, mõistmaks, kust tekib nende jalajälg. Pandi paika oma strateegilised arengusuunad ja hakati sammhaaval ellu viima muudatusi.
Mainimist väärib nende Eesti tehaste üleminek sertifitseeritud rohelisele elektrienergiale, investeeringud tootmiste parandamisse, Tallinna lähedale uue termokompleksi rajamine koos päikesepargiga, hankijate sertifitseerimine, ISO-sertifikaatide (kvaliteet, ohutus, keskkond) edukalt lõpuleviidud projektid, arenduskoostöö Eesti Kunstiakadeemia, TalTechi, Maaülikooli ja paljude teistega.
„Oleme Rohetiigri asutajaliikmed ja teise lennu akadeemia lõpetajad. See tõstis oluliselt meie enda teadlikkust ja võimaldas kaasata suure hulga inimesi ettevõtte seest. See on pikk, aga põnev teekond. Meie missioon on „Loome kestvaid väärtusi“ (ingl leave a lasting impact) – juhindume oma igapäevatöös sellest,“ lisas Kangur.
Ettevõtte juhtide tuju teeb heaks nende toredad inimesed, inspireerivad ja toetavad koostööpartnerid. „Majanduskeskkonda ei tasu kiruda, pigem tuleb ise olla loov, paindlik, tulevikku vaatav ja ettevõtlik. Loodame, et ka rahvusvahelistel turgudel ja meie ühiskonnas laiemalt suureneb huvi kestlike lahenduste, puidu väärindamise ja kasutamise vastu ruumiloomes,“ selgitas Kangur.
Takistati 120 000 tonni CO2 teket
Arvutitel, mobiiltelefonidel ja muudel seadmetel on tehniline eluiga, mis ületab kaugelt nende kaubandusliku elujõulisuse. Ajalooliselt on kasutajate eelistused sageli olnud jätkusuutlikkusest tähtsamad, kuid tänapäeval püüavad organisatsioonid ja lõppkasutajad vähendada oma süsinikujalajälge. Selle aasta nominent number kaks Foxway OÜ taastab ja turustab tehnoloogiat, mis on vajalik tõelise jätkusuutlikkuse elutsükliks. Muide, samas valdkonnas saadi esikolmikusse ka eelmisel aastal, sest „nende ärimudel on üdini positiivse mõjuga meie planeedile“.
Foxway pakub Tartu külje all tööd ligi 600 inimesele ning põhilisteks eksporditurgudeks on praegu Prantsusmaa, Hispaania, Itaalia ja Skandinaavia riigid. Viimastel aastatel on käivet kasvatatud üle 20 protsendi aastas ja eelmisel aastal küündis see 164 miljoni euroni. Väärindamise tulemusena suudeti koostöös partneritega ära hoida ligi 120 000 tonni CO2 teket.
Tegevjuht Jaan Tähiste sõnul läheb ettevõttel väga hästi – nad näevad oma valdkonna tugevat kasu ja nende enda kasvu selles valdkonnas. Nii käibenumbrid kui ka mahud on endiselt kasvamas. „Keskkond Euroopas kindlasti soosib meiesugust ettevõtet, see on vesi meie veskile. Vahepealsed olukorrad on pannud inimesi oma seadmeid kauem kasutama ja valikuid mõistlikumalt tegema, mis mõjutab positiivselt nii rahakotti kui kogu meie planeeti,“ sõnas Tähiste.
Peagi uue omaniku kätes
Turundusjuhi Saale Tartese sõnul on muutusi näha üksikindiviididest tarbija tasandil, aga ka selles, kuidas partnerid ja Euroopa Liidu institutsioonid vaatavad rohkem sinna suunda, et iga ettevõte oma tegevusega mõtleks neile väärtustele. „Kui me koputame ettevõtete ustele, siis nad on tihti juba selle valdkonnaga kursis,“ lisas Tartes.
Tulevikuplaanideks on saada number üks tegijaks nii Euroopas kui ka globaalselt, Euroopas ja Põhja-Ameerikas on turg teadlikum ning tugevam.
Firma juhtkonna sõnul on nende lähenemine teaduspõhine ja tegevuse taga on aastatepikkune ekspertide koostöö – numbrid ja mõõdikud, mida järjepidevalt täiendatakse. Ise võetakse sõna ka Euroopa Liidu tasandil, näiteks sanktsioonide osas. „Me ei pühendu keskkonnale ainult paberil ega ilusates sõnades, vaid meil on ka midagi päriselt ette näidata,“ selgitas tegevjuht.
Nende suuromanikuks on kohe saamas Nordic Capital. „Neile meeldib meie ärimudel ja meile meeldib võimalus nendega koostööks. Nad näevad, et tegemist on kasvava valdkonnaga, saavad aru meie potentsiaalist ja neil on valmidus meie töösse panustada.“
Valitsus tegeleb ümberjagamisega
Kolmas nominent on joogitootja AS A. Le Coq. Nende juht Jaanus Vihandi ütleb, et neil läheb enam-vähem plaanipäraselt. „Selja taga on ligi 220 aastat väga põnevat ajalugu, pidevat innovatsiooni ja kasvu. Usun, et järgmised 220 aastat tulevad veelgi ägedamad ja ettevõtte kasv jätkub,“ selgitas Vihandi. Kolmandik valmistatud jookidest juuakse ära väljaspool Eestit, eksporditakse ligi 70 riiki.
A. Le Coq on Eestis turuliider väga paljudes tootekategooriates. Lisaks sellele toob Vihandi välja, et tegutsetakse suure vastustundega, pingutades looduse ja keskkonna hoidmise nimel, aidates kohalikke kogukondi ja ettevõtmisi ning seistes inimeste võrdse kohtlemise ja arenguvõimaluste eest. „Otseselt vastates: ju siis ei ole need nimetatud tegevused olnud asjatud,“ sõnas Vihandi.
Soome päritolu Olvi Gruppi kuuluva ettevõtte tooted lähevad Vihandi sõnul aina paremaks: äsja liitus nendega uus, kõrgelt haritud õllemeister, kes lõpetas Saksamaal õpingud ja asus kohe oma teadmisi praktikas rakendama.
Vihandi meele teeb kõige mõrumaks Venemaa algatatud sõda Ukrainas. See on põhjustanud palju paha ja kahjuks põhjustab seda tõenäoliselt veelgi. „Nukraks teeb see, et meie valitud rahvaesindajad ei suuda päris hästi aru saada, kuidas maailm toimib, ja sellest tulenevalt tegeletakse peamiselt ümberjagamise, mitte uue väärtuse loomisele kaasa aitamisega. Tuju teeb heaks teadmine, et eestlased ei anna alla ja tulevad ka praegustest raskustest veelgi tugevamatena välja,“ kõneles ettevõtte juht.
