Ettevõtluskonkursi „Ettevõtluse auhind“ aasta innovaatori kategooria nominendid on tulvil teadust ja doktorikraadiga inimesi. Kõik töötavad erinevates valdkondades, kuid neile vaatab vastu lai tööpõld ja ülisuured võimalused.
Tehisarul põhineva tööriista loonud Eesti tehnoloogiaidu R8 Technologies tegutseb ühes konservatiivsemas, aga suurima jalajäljega sektoris, milleks on kinnisvara ja energeetika. Valdkond kulutab 40% kogu maailmas toodetud energiast ja tekitab 36% kogu maailma energiaga seotud kasvuhoonegaaside heitkogustest.
„Kutsume oma tehisarul põhinevat proaktiivset tööriista hellitavalt Jennyks. See suudab meie praegusele portfellile (suuruses 2,6 miljonit ruutmeetrit) kokku hoida keskmiselt 24% kulusid. Seda võib revolutsiooniliseks nimetada ja öelda, et Pariisi kliimaleppe eesmärgid saaks ainuüksi meie tarkvara poolt saavutatud kokkuhoiuga täidetud,“ sõnas Peerna.
Praegu tegutseb ettevõte juba 18 riigis, aga laienemise tempot soovitakse veelgi tõsta, „kuna maailm vajab päästmist“, ütlevad nad ise. R8 Technologies Tallinna kontoris töötab üle 40 oma ala tippspetsialisti ja teadlase, kellest pea kõigil on doktorikraad, kaks neist on ka ülikooliprofessorid.
Maailm kui müügimeeskond
Digitaalne operaator Jenny juhib hoonete sisekliimat ja teeb seda optimaalsemal viisil sisekliima parandamiseks. Samal ajal hoiab R8 ka elektrivõrgu sagedust ja on partneriks varustuskindluse eest vastutavatele ettevõtetele (Eestis näiteks Elering).
Ainuüksi nende Eesti portfell moodustab 4% kogu meie riigi tarbimisest. Alati ei pea puuduolevat kogust tootma, palju rohelisem on tipus mitte tarbida ja jätta see puudu jäänud – reeglina kõige mustem ja kallim energia – tootmata. Peernal on hea tõdeda, et tarbimise juhtimisega, millega nad tegelevad, on hinnad stabiliseerunud ja jälle sellised, mis majandust ei tapa.
„Tulevikuplaanid on suured, õnneks on meid ka maailmas märgatud. Kogu maailm oleks justkui rohepöörde valguses ärganud ja muutunud meie müügimeeskonnaks. Järjest tuleb Euroopa Liidu poolelt uut seadusandlust, mis ühtib sellega, millest R8 loojad juba 2017. aasta alguses ettevõtet luues rääkisid ja mida endale eesmärkideks sättisid.
„Tuju teeb heaks see, et oleme suutnud tulevikku ette näha ja kogu sellele vahepealsele valule vastu seista. Oleme endiselt elus ja viimased aastad ka kasvulainel,“ sõnas Peerna.
Cybernetica valib maratoni
Seire- ja raadiosidesüsteemide arendaja ning tootja Cybernetica AS juhi Oliver Väärtnõu sõnul on nad viimastel aastatel teinud tugevat tööd nii toodete kui ka teenuste parandamisel. „Praegune keeruline majandussituatsioon meid väga ei mõjuta. Sel aastal kasvame kindlasti nii käibes kui ka kollektiivis, investeeringute tõttu kahaneb ilmselt meie kasumlikkus,“ selgitas Väärtnõu.
Cybernetica teadurid on 1992. aastast publitseerinud üle 460 teadusartikli. Nad kasvasid välja 1960ndatel asutatud Teaduste Akadeemia küberneetika instituudist ning kogu oma iseseisva ajaloo jooksul ei ole nad unustanud enda teadustegevuse „juuri“. See on see, mis neid Väärtnõu sõnul teistest eristab – teadus- ja arendustegevuse edukas süsteemne sümbioos. „Me ei keskendu sprindi jooksmisele, vaid võtame pikema perspektiivi. Kõigile see ei sobi, aga meile sobib.“
Projekte üle maailma
Edasiminekuid tehti kõigis oma tuumikvaldkondades. Digitaalidentiteedi lahenduste osas ollakse järjest rohkem kanda kinnitamas Kagu-Aasias, lisaks tehakse suuri pingutusi Euroopa Liidu uue digitaalse rahakoti väljatöötamisel. Nende andmevahetustehnoloogia UXP on sel aastal jõudnud Katalooniasse, Tuneesiasse ja Brasiiliasse. Koostööd tehakse ka Ukraina andmevahetusplatvormi Trembita täiendamisel.
„Meie privaatsustehnoloogiate väärtuspakkumine on muutumas järjest päevakohasemaks, samuti meie küberturbeteenused. Cybernetica seire- ja raadiosidesüsteemide väärtuspakkumus on arengus jõudnud sellisesse faasi, et oleme võimelised pakkuma klientidele täislahendusi, mitte enam lahenduste osiseid. Suurimad projektid, mida sel aastal teostame, on Rumeenias, Marokos ja Malaisias,“ rääkis Väärtnõu.
Lisaks panustatakse kaitsevaldkonda – Eesti ettevõtet on usaldatud juhtima üleeuroopalist projekti „Secure Digital Military Mobility“, mille raames digitaliseerivad nad vägede liikumise protsessi Euroopa Liidus. Lisaks viivad nad ellu veel teisigi teadus- ja arendusprojekte Euroopa Kaitsefondile (EDF), USA kaitsetööstuse agentuurile (DARPA) ja Eesti Kaitseministeeriumile.
Kleeplindiga turvalisust ei tõsta
Cybernetica aastasest käibest ligi 20–30% on seotud teadus- ja arendustegevusega. Teadustulemid on valdavalt avalikud ehk publitseeritud teadusväljaannetes. Samas kasutatakse neid tulemusi tihti ka enda klientidele teenuste ja toodete pakkumisel. Näiteks on Cybernetica teadustöö tulemid aluseks Eesti X-tee platvormi, Smart-ID digitaalidentiteedi lahenduse, Eesti internetihääletamise platvormi, Sharemindi privaatsustehnoloogia ning Eesti ranniku raadiosidesüsteemide jpt süsteemide loomisel.
Cybernetica üheks missiooniks on ka kogu Eesti IKT teaduse ja innovatsiooni ökosüsteemi arendamine – õpetatakse tudengeid ülikoolides, arendatakse eestikeelset IT-sõnavara (vt akit.cyber.ee) ning tehakse teadus- ja arenduskoostööd Eesti ülikoolidega.
Nende loodud e-riigi lahendusi on kliendid kasutanud kümneid aastaid. Seetõttu võetakse ettevõttes pikk perspektiiv, keskendutakse teadus- ja arendustegevusele ning seeläbi ka tulevikukindlusele.
„Maailm on mõistnud, et olemasolevatele süsteemidele turvalisust ja andmekaitset kleeplindiga juurde panna ei saa – need tuleb ehitada vaikimisi turvaliseks ja siis pidevalt täiendada. Nii luuakse usaldus ja saavutatakse kasutajate heakskiit.“
Ettevõtte juht meenutab, et 2022. aasta 24. veebruaril sai geopoliitiline olukord maailmas uue tähenduse. Euroopa kaitsetööstuses toimuv on harukordne ja tegu on suure tööstusharuga, mis meie kontinendil sisuliselt taasluuakse. Cybernetica osaleb praegu mitmes kaitsevaldkonna projektis.
„Kui vahepeal oli tunne, et privaatsustehnoloogiad ei saa osaks peavoolust, siis tänu mitmetele andmeleketele ja regulatsioonidele (nt GDPR) on teema järjest päevakajalisem. Jätkame enda väärtuspakkumuse täiustamisega. Kindlasti on meilt selles osas uudiseid oodata,“ sõnas Väärtnõu.
Kõrgelt hinnatud tegija
Biotehnoloogia ettevõtte Icosagen Cell Factory OÜ teadusdirektor Mart Ustav Jr tõdeb, et praeguses majanduskeskkonnas ollakse tugevad, kuigi olukord ei ole väljakutseteta. Investeeringute hulk klientide projektidesse on langenud, kuid suurema lisandväärtusega tehnoloogiate ja teenuste turule toomisega ollakse siiski suutelised käivet kasvatama.
Icosagen arendab ja rakendab pidevalt uusi tehnoloogiaid selleks, et pakkuda klientidele nende bioloogiliste ravimolekulide tuvastamiseks ning arendamiseks tipptasemel teadus- ja arendusteenust. See omakorda toob kaasa innovatsiooni meditsiinis. Biotehnoloogia valdkond ja teadus on Ustava sõnul pidevas muutumises ja arengus, nõudes neilt järjepidevat valmisolekut, et parimad uued võimalused ja tehnoloogiad oma tegevustesse rakendada.
„Oleme edukalt ehitanud tugeva kliendibaasi nii Euroopas kui ka USAs ning meid hinnatakse kõrgelt partnerina nii bioloogiliste ravimite kui ka diagnostikumide arendajana,“ sõnas Ustav.
Suur ambitsioon
Icosageni visioon on luua Eestis ettevõte, mis tegeleb ravimite arendamise, tootmise ja turustamisega, tagades, et nende poolt välja töötatud ning toodetud ravimid jõuaksid patsientideni. 2025. aastaks plaanitakse onkoloogiavaldkonnas välja töötatud ravimikandidaadi kliinilistesse katsetustesse jõudmist. Lisaks laienetakse USAs, alustades äriarenduse ja projektijuhtimisega ning seejärel sinna laborite rajamisega.
Pikas perspektiivis areneb Icosagen farmaatsiaettevõtteks, mis arendab, toodab ja turustab bioloogilisi ravimeid. Eelmisel aastal töötasid nad 95 erineva biotehnoloogia- ja ravimiettevõttega ning ellu viidi 517 projekti, mille käigus toodeti 3169 erinevat molekuli. Selle aasta lõpuks pakub Icosagen tööd 200 inimesele, kellest iga neljas on doktorikraadiga või läbinud järeldoktori programmi.
Icosageni ajalugu ulatub aastasse 1998, mil alustati molekulaardiagnostika teenuste pakkumisega Eestis. Alates sellest ajast on ettevõte pühendunud teaduspõhisele lähenemisele kõigis äriaspektides. „Meie areng on alati põhinenud orgaanilisel kasvul, kasvades vastavalt sellele, kui palju oleme suutnud kliente ettevõttesse tuua. Väga pikka aega oleme suutnud käibeid iga kahe aasta tagant kahekordistada, kogu teenitud kasumi oleme investeerinud, ja investeerime ka edaspidi, ettevõttesse tagasi. Ikka selleks, et liikuda suurema eesmärgi poole – arendada uudseid ravimeid, millel on oluline mõju inimese tervisele,“ lisas Ustav.
Bioloogiliste ravimite tehase valmimine on seni üks Icosageni olulisemaid ja märkimisväärsemaid saavutusi. Valmivas tehases toodetud bioloogilised ravimikandidaadid annavad võimaluse testida kliinilistes katsetes nii Icosageni enda terapeutiliste ravimolekulide portfelli kui ka koostöös teiste ettevõtetega arendatud antikeharavimeid ning rekombinantseid valke, et selgitada välja nende ohutus ja toimeefektiivsus.
Talendid jäävad või tulevad koju
Ettevõte väärtustab kõrgharitud Eesti teadlasi ja soodustatakse talentide koju jäämist või hoopis koju tagasi tulemist. „Pühendume oma missioonile, et tipptasemel teadus-, tehnoloogia- ja ravimiarendust oleks võimalik teha Eestis. Vajame tugevamat teadusbaasi Eestis ja ka suuremal hulgal doktorikraadiga spetsialiste. Olukord Eesti teadusmaastikul on väljakutserohke ja nõuab kindlasti tähelepanu, kuid anname kõik endast oleneva, et seda parandada. Loodame, et ka riik annab oma panuse.“
