Aasta turismiedendaja kategooria kolm nominenti on igaüks omas valdkonnas selline, mida ka kauged külalised imetleda saavad. Märksõnadeks on kõrgeim tase ja turistidele Eestisse tulemiseks uute põhjuste andmine.
Michelini tärniga pärjatud restoranil 180 Degrees läheb peakoka ja ühe omaniku Matthias Dietheri sõnul hästi – teise tärniga maailma kõrgliigasse tõusmine tõi sel hooajal väliskülalisi ja meediahuvi. „Nii kohalikud kui ka rahvusvahelised külastajad on meid leidnud ja see teeb meele rõõmsaks,“ sõnas Diether.
Mees on uhke oma meeskonna üle ja teda rõõmustab, et kaks Michelini tärni saavutati Eestis, mitte Saksamaal. Ta pelgab vaid sellist ettenägematut kriisi, mis mõjutaks turismi ja inimeste liikumist, nagu oli koroonakriis.
Restoranil on käsil mitmed meediaprojektid nii Baltimaade kui ka Saksamaa turul. „Lisaks plaanime jätkata külaliskokkadega õhtusööke, tuues Eestisse maailma tippu kuuluvaid kokki, et näidata ka neile, kuhu me väikeses Eestis jõudnud oleme,“ ütles Diether.
Uus tipphotell ja globaalsed staarid
Teine nominent on HMP Hotellid OÜ, mis opereerib kaubamärgi Radisson hotelle. Radisson Collectioni Hotel Tallinna juhatuse esimees Ain Käpp märkis, et eelmise aasta mais avasid nad pärast kahte aastat renoveerimist hotelli Rävala puiesteel. „Collection on Radissoni kõrgeim kaubamärk ja me olime 28. hotell maailmas, mis sai privileegi Collectoni nime kanda,“ lausus Käpp.
Fakt, et maailma üks suuremaid hotellikette andis loa turismimaailma mõjutanud pandeemia kiuste oma kõrgeima taseme just Eestisse tuua, on kogu riigile suur tunnustus. Skandinaavia ja Baltimaade Radissoni hotellide seas on see kõrgel neljandal kohal.
Hotelli tubades tutvustatakse erinevate fotomaalide kaudu Eesti loodust. Samuti on seal kaks tipprestorani – MEKK ja ISSEI. Hotellitubadest avaneb vaade Tallinnale. Ettevõtte teine hotell on Tallinnas asuv Palace Hotel, mis on tegutsenud aastast 1937, mis on viiel aastal järjest Eesti parimaks valitud.
Sel aastal on hotellis ööbinud mitmed nimekad külalised, näiteks Rootsi kuningapaar, Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen ja NATO peasekretär Jens Stoltenberg. Samuti ööbisid hotellis The Weeknd ja Scorpions. Hotelli konverentsikeskus on olnud võõrustajaks ka Lennart Meri konverentsile. „Loodame ja usume, et nõudlus püsib ning sügisene äri- ja konverentsihooaeg tuleb meie hotellides tugev.“
Usk püsis ka kriiside ajal
Kaubamärgi üheks põhimõtteks on olla võimalikult asukohatruu ehk tutvustada hotelli külalistele kohaliku kultuuri ja disaini kaudu. „Kogu meie hotell kannab läbivalt Eesti disainile omast stiili, kus on peamiselt kasutatud Eesti loomingut ja seintel on Eesti fotokunst,“ tõi Käpp välja.
Nad usuvad, et oma panuse edukusse annab ka nende jätkusuutliku ettevõtluse tegevused – nad panustavad igapäevatöö kõrvalt ka heategevusse ja neile on väljastatud keskkonnamärgis Green Key ehk Roheline Võti. Käpp selgitab, et vastutustundliku ettevõttena panustavad nad igapäevaselt ka oma kollektiivi töötingimustesse. Näiteks on neile ehitatud eraldi spordisaal saunaga, kohvik ja puhata saab vaikusetoas.
„Edukamate turismiedendajate hulgas saame olla seepärast, et Eften Kinnisvarafondide juhid ja investorid uskusid ka kõige suuremas kriisis nii meisse kui ka turismi taastumisse, samuti sellesse, et inimesed soovivad Eestisse reisida ning kvaliteetset teenust nautida ka edaspidi,“ sõnas Käpp nominatsiooni võimalike põhjuste kohta.
Turismi ootavad siiski keerulised ajad
Käppa rõõmustab, et inimesed soovivad reisida ja Eestit külastada. Lisaks väliskülalistele on ka eestlased valinud hotelli restorane lõuna- või õhtusöögi kohaks. „Ühe suurema uuendusena avasime 24. korrusel asuva katuserestorani ja baari ISSEI,“ tõi Käpp välja ja lisas, et tegemist on esimese Nikkei kontseptsiooni köögiga Baltimaades. Samuti on ettevõte saanud tugevamaks järjestikustes kriisides.
Siiski ei ole Eesti välisturism tema sõnul taastunud ja turismisektoril on veel palju teha koostöös riigiga. „2025. aasta majutuse käibemaksu tõus vähendab kahjuks Eesti konkurentsivõimet võrreldes meie naaberriikidega, samuti on oodata maksumuudatuste mõju meie külaliste ostuotsuste tegemisele. See muudab kindlasti murelikuks,“ tõdes Käpp.
Ta lisas, et Eesti saab kasvada sihtkohariigina uuenduste kaudu. Turismisektor on rääkinud 25 aastat suuremõõdulise konverentsikeskuse vajalikkusest, kuid siiani tulemusteta. Toimivad transpordiühendused Eestiga ja riigisisene infrastruktuur on turismi arengu eeldusteks. Ka selles valdkonnas saab Käpa sõnul paraneda. „Usume, et turism ja külalislahkussektor on oluline osa Eesti majandusest ning Eesti visiitkaart väliskülalistele ja välisinvesteeringutele.“
Tallinna Sadamal nii kasv kui ka kahanemine
Kolmas nominent on Tallinna Sadam ja talle kuuluv kruiisiterminal. Tallinna Sadama turundus- ja kommunikatsiooniosakonna juhataja Sirle Arro sõnul on ettevõte tulnud hästi toime, vaatamata keerulistele oludele. „Kahtlemata on nii COVID kui ka Vene-Ukraina sõda mõjutanud meie tulemusi.“
Möödunud aasta suurimad õnnestumised olid seotud üle ootuste kiirema reisijateäri taastumisega, mida toetas eelkõige reisimishuvi Tallinna-Helsingi liinil. Heameelt tegid neile ka Tallinnasse ja Saaremaale jõudnud kruiisilaevad ning väga head tulemused parvlaevaliikluses. Lisaks avalikustas Tallinna linn eelmisel aastal Vanasadama detailplaneeringute eskiislahendused.
Kaubaäri mõjutasid Ukraina sõda ja sanktsioonid kaubavahetusele. „Siiski tegime tulevikku vaatavalt olulise otsuse investeerida Paldiski Lõunasadamas uue kai rajamisse, mis Eesti riigi militaareesmärkide tagamise kõrval loob meile eeldused saada oluliseks partneriks Läänemere meretuuleparkide ehitamisel ja hooldamisel,“ tõi Arro välja.
Reisijate arv regulaarliinidel taastub tõusvas joones. Ta märkis, et poole aastaga läbis Tallinna Sadama sadamaid 6,6 miljonit tonni kaupa ja 3,5 miljonit reisijat. Võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kasvas reisijate arv 26%, kaubamaht vähenes 31%.
Tegid lahti varem ligipääsmatu ala
Tallinna Sadam töötab ärimahtude taastamise ja mõõduka kasvu tagamise suunas. „Reisijate valdkonnas ootame aasta lõpuks võrreldes viimaste aastatega veelgi paremat reisijate arvu taastumist Tallinna-Helsingi ja Tallinna-Stockholmi laevaliinidel. Loodame järgmistel aastatel näha Tallinnas ka üha rohkem kruiisilaevu ja -turiste,“ sõnas Arro.
Ta loodab, et aasta lõpuks kehtestatakse Vanasadama detailplaneeringud. Vanasadama ala on muutumas atraktiivseks linnaruumiks. „Oleme juba avanud mereääre kruiisipromenaadil, korrastanud linnaruumi D-terminali ees, rajanud silla paremaks liikumiseks kahe reisiterminali ja kallasalade vahel. Algatasime A-terminali ja sellega piirneva avaliku ruumi arhitektuurikonkursi, mille võitja peaks selguma juba lähikuudel,“ lisas Arro.
„Turismiedendaja nominatsiooni saime eelkõige tänu oma kruiisiterminalile ning kruiisiturismi arendamisele,“ kommenteeris Arro nominatsiooni. Ta lisas, et varem ligipääsmatust sadamaalast on saanud kutsuv linnaruum. „Tallinna Sadamal lasub suur vastutus, et meie külaliste saabumine ja lahkumine oleks meeldiv ning heade emotsioonidega,“ sõnas Arro ja lisas, et uues kruiisiterminalis saavad kruiisireisijad tutvuda sihtkoha turismiinfoga.
Majanduslangus võib kasuks tulla
Tänu kruiisiterminalile avanevad Tallinnal uued võimalused olla kruiisireiside algus- ja lõpp-punkt. Terminalihoone loob ka uusi ärilisi võimalusi turismi- ja üritusturunduse sektorile nii kohalikul kui ka rahvusvahelisel tasandil. Teisalt on Tallinn merelinn ja Tallinna Sadama kui vastutustundliku ettevõtte eesmärk on sidustada oma tegevust kohaliku kogukonnaga ja pakkuda mereääre avastamist turistidele laiemalt.
Kruiisiterminal sai Green Key keskkonnamärgise, mis on kvaliteedimärk keskkonnahoidliku ja kestliku keskusena tegutsemisel. Lisaks on Tallinna Sadam algatanud Helsingi Sadamaga Eesti-Soome rohekoridori projekti, mille eesmärk on saavutada keskkonnasäästlik ja kliimaneutraalne klienditeekond Tallinnast Helsingisse ning vastupidi.
Arro tõi välja, et ettevaatlikuks teeb üldine majanduslangus ja kasvavad kulud, mis mõjutavad inimeste reisiotsuseid. Ta lisas, et varasema kogemuse põhjal võib Tallinna- Helsingi vahelist laevaliiklust majanduslangus hoopis ergutada, kuna inimesed soovivad kasinamate võimaluste juures ikkagi reisida ja eelistavad pikemate reiside asemel lähiriike.
