Riigikohus tühistas Enefit Poweri õlitehase ehitusloa

Riigikohus tühistas Enefit Power AS-ile õlitehase rajamiseks antud ehitusloa, sest loa andmisel tehti vigu keskkonnamõju hindamisel.

Enefit Power AS (toonane Enefit Energiatootmine AS) esitas 18. novembril 2019 Narva-Jõesuu linnavalitsusele ehitusloa taotluse Ida-Virumaal Auvere külas õlitehase rajamiseks, mille linnavalitsus ka 27. märtsil 2020 andis. Noort avalikkust esindav keskkonnaorganisatsioon MTÜ Loodusvõlu esitas 26. aprillil 2020 Tartu halduskohtule kaebuse ehitusloa tühistamiseks, väites, et ehitusluba on vastuolus rahvusvaheliste kliimakokkulepetega ja ehitusloa mõjud nõuetekohaselt hindamata.

Riigikohus tühistas ehitusloa

Nii Tartu halduskohus kui ka Tartu ringkonnakohus jätsid keskkonnaorganisatsiooni kaebuse rahuldamata. Oma tänase otsusega riigikohus aga tühistas kohtute otsused ja tegi asjas uue otsuse, millega rahuldas keskkonnaorganisatsiooni kaebuse ja tühistas vaidlusaluse ehitusloa.

Riigikohtu hinnangul ei selgitatud ehitusloa andmise otsustamiseks välja kõiki olulisi keskkonnamõjusid. Peamine viga seisnes selles, et täiesti hindamata jäeti mõju Natura võrgustikku kuuluvale Puhatu linnualale. Vigu esines ka kliimatundlikkuse ja fenoolvee käitlemise mõju hindamisel. Tehase kliimamõju oli samas ehitusloa andmise otsustamiseks hinnatud asjakohaselt.

Tehase ehitus jääb pooleli

Ehitusloa tühistamine tähendab, et tehast ei tohi edasi ehitada. Kuna tehase ehitamine on pooleli ja poolelioleva ehitise tulevik on ebaselge, määras riigikohus kahekuulise tähtaja, mille jooksul võib teha erandina selliseid ehitustöid, mis on hädavajalikud poolelioleva ehitise ohutuse ja säilimise tagamiseks. Linnavalitsus peab jätkama ehitusloa andmise menetlust ja vead keskkonnamõju hindamisel parandama.

Riigikohus rõhutas lisaks, et põhiseadusest tuleneva kasvuhoonegaaside heite piiramise kohustuse olulised küsimused peab parima kättesaadava teadusinfo ja Eesti rahvusvaheliste kohustuste põhjal otsustama seadusandja. Pariisi kliimakokkulepet ja selle aluseks olevat teaduslikku teadmist arvestades tuleb globaalne keskmise õhutemperatuuri tõus hoida oluliselt allpool kui 2°C, võimaluse korral 1,5°C piires võrreldes tööstusrevolutsiooni-eelse tasemega.

Kohus märkis, et põhiseadus kohustab Eesti riiki andma selle eesmärgi saavutamisse proportsionaalse panuse. Selleks on omakorda aegsasti vaja kehtestada realistlik ja õiguslikult siduv etapiviisiline ja sektoripõhine heitekoguste jaotuskava kliimaneutraalsuse saavutamiseks. Sellise kava puudumine looks lähiaastatel paljude tegevuste lubatavuse küsimuses isikutele suure ebakindluse.