Uuring: palgad küll kasvavad, ent kolmandik inimesi teenib ikka alla elamisväärse töötasu piiri

Figure Baltic Advisory (varem Fontese Palgakonsultatsioonid) palgauuringu tulemused näitavad, et 2023. aastal on palku tõstnud valdav enamus tööandjaid ja suurem sissetulek jõudis kokku 92%ni töötajatest.

Üldine palgatõus turul on tänavu olnud 10%. Umbkaudu kolmandik uuringule vastanud 451 Eesti tööandjast leiab, et kiire hinnatõus mõjutas nende palgamuudatusi. Ka tuleval aastal näevad tööandjad ette keskmiselt 6% suurust palgatõusu, ent siiski saab pea kolmandik inimestest palka vähem, kui on elamisväärse töötasu piir.

„Tänavu on peategelaseks kindlasti inflatsioon ja tööandjate toimetulek sellega,“ sõnas Figure Baltic Advisory tasutiimi juht Irja Rae uuringu esitlusel. „Inflatsioon sõi kõiki ühevõrra. Palgasurve oli kõigis segmentides ühesugune ja tööjõu kättesaadavus problemaatiline.“

Baltikumi üleselt on palgakasvu protsendid riigiti üsna sarnased, Leedu tööandjad tajuvad veidi suuremat palgasurvet, eeldades tuleval aastal Eestist ja Lätist suuremat palgakasvu. „Tänavune palgakasv oli väga laiapõhjaline, saavutasime selle tasemega rekordi. Viimati nägime üle 10% ulatunud keskmise kuu põhipalga muutust 2008. aasta palgauuringus, enne toonast kriisi,“ täiendas Figure Baltic Advisory analüütik-konsultant Ilmar Põhjala.

Elamisväärse tasu piir on 2000 euro kandis

Kahjuks jääb ligemale kolmandik palkasid endiselt alla elamisväärse tasu piiri. „Elamisväärne tasu ehk living wage tähistab sissetulekut, millega inimene jaksab lisaks elukoha kuludele, toidule ja muudele elementaarsetele kuludele osta ka mõne teatripileti, käia trennis ja teha muud, mis muudab elu elamisväärseks,“ selgitas Rae.

Figure Baltic Advisory arvutuste kohaselt on elamisväärne tasu inimese kohta Tallinnas ühes kuus tänavu 2269 eurot ja mujal Eestis 1923 eurot. „Paraku jääb 32% meie uuringus olnud tallinlaste ja 29% ülejäänud Eesti inimeste palk endiselt alla selle piiri, ehkki keskmine ületab elamisväärse tasu piiri juba märkimisväärselt,“ rääkis Rae.

Suuremaks on uuringu andmetel kärisemas ka vahe lihttöötajate ja juhtide palkade vahel, meenutades Põhjala sõnul enam USA kui Põhjamaade trendi. „Protsentuaalselt kohtleme inimesi võrdselt, ent tegelikes rahasummades tähendab see väga erinevat palgamuutust,“ kommenteeris seda Põhjala.

Levinuim hüve on kodukontor

Suurim oli palgatõus tänavu finantssektoris (13%), infotehnoloogias tõusid palgad 10% ja farmaatsias 9%. Tootmissektoritest oli palgatõus suurim (14%) masinaehituses. „Leevendust on saamas mitmeid aastaid tööandjaid vaevanud tööjõupuuduse probleem: tänavu kasvatas töötajate arvu 57% uuringus osalenud organisatsioonidest ja tuleval aastal plaanib seda teha 68%,“ rääkis Põhjala. „Mingi korrektsioon on siin toimumas, enam ettevõtete laienamise osas nii entusiastlikud ei olda.“

Töötajate hulka vähendas tänavu aga 34% tööandjatest ja järgmise 12 kuu jooksul plaanib seda teha veel 12%.

Enamus uuringus osalenud tööandjaid pakub töötajatele palga kõrval erinevaid soodustusi ja hüvesid, mille väärtus on keskmiselt 1208 eurot aastas töötaja kohta.

„Hüvede rahaline väärtus on tänavu 165 euro võrra kasvanud ja viimase viie aastaga lausa kolmekordistunud,“ sõnas Figure Baltic Advisory konsultant Aet Purk. Kõige laiemalt levinud soodustus on kaugtöövõimalus, mida pakuvad pea kõik uuringus osalenud tööandjad. Samuti pakub 98% tööandjatest võimalust osaleda erinevatel meelelahutusüritustel, 89% peab töötajaid tähtpäevadel meeles kingitustega ja 87% võimaldab paindlikku tööaega. Laialt levinud on sportimisega seotud soodustused. 40% vastanud tööandjatest pakub oma töötajaskonnale täiendavat ravikindlustust.

„Aga mida inimesed ise hindavad? Paindlik töö on väga oluline kõigi jaoks, aga seda märkimisväärselt vähem juhtidele (29%) kui spetsialistidele (62%). Juhid väärtustavad teistest enam enesearenguvõimalusi, mida peab oluliseks neljandik neist. Nendest vastustest näeme, et ootame kõik erinevaid asju ja seda tuleb meeles pidada - soodustuste juures on isikustamine saamas aina olulisemaks,“ rääkis Purk.

Figure Baltic Advisory palgauuring peegeldab töötasu maksmisega seotud trende ja praktikaid Eestis ning teistes Balti riikides. Uuring kajastab erineva taseme töötajate palgaerinevusi ja -dünaamikat, et pakkuda tööandjatele nutikate otsuste tegemiseks objektiivset informatsiooni. Tänavu katab palgauuring Eestis kokku 91 621 töötaja palga ja muude tööga seotud hüvede andmeid. See kajastab tänast reaalsust palgaturul, toob ära võrdluse mulluse aastaga ja kirjeldab ka organisatsioonide töötajaskonna ning palkadega seotud plaane lähitulevikuks. Uuringut on Eestis läbi viidud 29 ja teistes Balti riikides 16 aastat.