Kirsi sõnul sunnib 2025. aastal kavandatav automaks kogu transpordisektorit tõsiselt oma tulevikuinvesteeringuid ümber hindama. Elektrile üleminek saab olema valus neile, kes juba täna selles suunas tegevusi pole alustanud.

„Ehkki diiselkaubik võib täna näida odavam, siis kogukulu vaadates on edaspidi soodsam omada elektrikaubikut. Elektri- ja diiselsõiduki kulubaas jõuavad samale tasemele, sest kütuse hinnad on täna taas tõusmas. Samas on võimalik elektriga laadida ka väga soodsate hindadega börsipakettides ning elektrikaubikul on vähem kuluosasid, mis teeb selle hooldamise odavamaks,“ selgitas ta.

Kirss lisas, et kuigi diiselsõiduki maksustamisega on mindud oluliselt kõrgemaks, kui oli esialgselt kavas, võib see olla positiivne tõuge, et ettevõtted mõtleksid rohkem rohepöörde suunas. „Väga tervitatav on ka see, et ettevõtetele ei kohaldu vanusekordaja, mis toetab masinapargi uuendamist ja soosib transpordisektori jalajälje vähenemist,“ tõi Kirss välja.

„Oluline on ka maksu sihipärane kasutamine, et maksutulu suunataks siiski ka taristu ehitusse ja keskkonnasõbralike lahenduste strateegilistesse investeeringutesse,“ selgitas ta.

Kilometraaži komponent vähendaks tühisõite ja autostumist

Teisalt soovitab Kirss lisada automaksu komponendiks ka kilometraaži mõõtme. „Riik peaks oluliselt rohkem suunama nii ettevõtjaid kui ka tarbijaid tarbima targalt. Sellega ma pean silmas seda, et kui automaksu lisada ka kilomeetri komponent, siis hakkaksid inimesed ja ettevõtjad rohkem oma sõite läbi mõtlema. Tühisõitude hulk väheneks, sest inimesed hakkaksid oma sõite paremini planeerima. See täidaks laiemat eesmärki, mitte ainult CO2-heitmete mõttes, vaid ka teekatete, rehvide ning auto üldise kulumise mõttes,“ selgitas DPD Eesti tegevjuht ning toonitas, et kilometraaži komponent annaks keskkonnale kõige tugevama positiivse mõju.

Kirsi sõnul saaks auto kilometraaži kontrollimise lahendada transpordiameti kaudu, sest tehnoülevaatused registreerivad ülevaatuse käigus ka sõiduki läbisõidu. Ta tõi võimalusena välja, et kui autot müüakse, siis registreeritakse transpordiametis müügi käigus ka masina kilometraaž. „Või võiks teise lahendusena autoomanik ühel korral aastas registreerida transpordiameti veebilehe kaudu sõiduki hodomeetri näidu ning kui asub autot müüma, tuleb kogu sõidetud kilometraaži eest tasuda,“ selgitas Kirss.

DPD tegevjuhi sõnul ei ole hetkel automaksu eelnõus olnud juttu raskeveokitest, mis vajaksid teistmoodi lähenemist. „Riik peaks kaaluma võimalust soodustada alternatiivsete kütuste kasutamist ja soosima läbi aktsiisi langetamise raskeveokitel sünteetiliste kütuste kasutamist. Biogaasi ja biodiisli hinnatase tuleks tuua madalamale, et ettevõtjatel ei tekiks küsimust nende eelistamises, vaid et see muutuks loogiliseks valikuks,“ selgitas Kirss.