Ettevõtluskonkursi välisinvestorite kategooria paremik muretseb Eestis toimunud muutuste ja valikute tagajärgede pärast. Ehkki nad panustavad oma siinsesse üksusesse palju, on usaldus tuleviku osas murenema löönud.
Ettevõtluse auhinna kolm paremat välisinvestorit on sel aastal HHLA TK Estonia, Riverty Tech ja FLIR Systems Estonia. 1996. aastal loodud HHLA TK Estonia haldab Eesti suurimat multimodaalset konteineri-, ro-ro- ja üldkaupade terminali Muuga sadama vabatsoonis. HHLA TK Estonia juht Riia Sillave ütleb, et nemad hingavad samas rütmis Eesti majandusega. „Oleme otseselt seotud sellega, mismoodi Eesti tööstustel läheb välisturgudel ja siin näitab ka üldine kaubavahetusstatistika, et mahud on pigem kahanemas.“
Eesti on ettevõtluseks hea koht, arvab Sillave, kuid toob puudusena välja pika vaate puudumise. „Mõnevõrra mõru maik tekib, kui mõelda sellele, milline on Eesti siht laiapindsema tööstuspoliitika vaates. Paistab, et sellist ühtset nägemust pole, mis omakorda pärsib Eesti majanduse alustala ehk eksportivat tööstust. Olgu näiteks või puidutööstusettevõtted, kes on hetkel silmitsi päris suurte raskuste ja negatiivse väljavaatega,“ sõnab ta.
Rail Baltic avab täiesti uue mõõtme
Tulevikku vaadates teeb Sillavele siiski heameelt, et Eesti majandus tervikuna liigub jätkusuutlikuma tuleviku suunas ja sellele pööratakse rohkem rõhku nii riiklikult kui ka ettevõtete poolt. „Kindlasti on oluline roll mängida Rail Balticu kiirel raudteeühendusel, mille rajamine võtab üha rohkem ilmet. Kui tavainimestena vaatleme Rail Balticut kui võimalust kiirelt ja mugavalt rongiga lõunanaabrite juurde ning ka kaugemale Euroopasse reisida, siis kaubavahetuses avab Rail Baltic kui kõige keskkonnasäästlikum transpordiliik täiesti uue mõõtme,“ ütleb ta. Eestist saab Rail Balticu oluline sõlmpunkt. Olgu öeldud, et Sillave on olnud mõni aasta tagasi ka Rail Balticu Eesti haru juht.
HHLA kontsern investeeris aastail 2020–2022 Eesti üksusesse 14,3 miljonit eurot tegevuse efektiivsemaks, kiiremaks ja keskkonnasäästlikumaks muutmiseks. Nii võeti 2021. aasta sügisel Muuga terminalis kasutusele digitaalsete väravate süsteem, mis võimaldas automatiseerida veokite liikumise terminali alal.
Mullu oktoobris alustas Muugal tööd ka Eesti esimene mobiilne sadamakraana, mis kiirendab puistlasti käitlemist ja tõstab seeläbi terminali efektiivsust ning taastuvelektri jõul töötades võimaldab vähendada kaubakäitlemise keskkonnajalajälge.
Eestis tegutsev ettevõte, kel Eestis kliente pole
Varem Arvato Financial Solutionsi nime kandnud Riverty OÜ tegevusalaks on infotehnoloogia teenuste osutamine ettevõtte erinevatele üksustele ja Bertelsmann Gruppi kuuluvatele valitud ettevõtetele, mis paiknevad peamiselt Saksamaal ja Skandinaavias. Eestis neil kliente ei ole.
Mullu oktoobris toimunud nimevahetusega muutus aga ka palju muud. Riverty juhatuse liikme Anni-Bessie Kitti sõnul oli see palju sisulisem ja laiem muudatus, mille kogu Riverty grupp on erinevates riikides viimase paari aasta jooksul läbi teinud. Praeguseks on nad üks ettevõte, üks bränd ning töötavad asukohast sõltumatult kõik koos ühise eesmärgi nimel. Eesti talentidele tähendab see, et nad on osa rahvusvahelisest tootearendusmeeskonnast.
Laienemine toob uusi talente
Eesti tugevusena näeb Kitt toimivaid e-teenuseid ja asjaajamise lihtsust, kiirust ning läbipaistvust. „Samas on oluline, et Eesti jätkuvalt aktiivselt panustaks, et olla atraktiivne riik välistalentidele, mis võimaldaks meil luua rohkem kõrge lisandväärtusega töökohti,“ räägib Kitt. Nimelt konkureerivad ettevõtted IKT valdkonnas sageli mitte ainult teiste ettevõtete, vaid riikidega.
Eesti väikese miinusena toob Kitt välja töötaja heaolu ja tervise poole. „Inimeste tervise edendamine on oluline ka ühiskondlikus plaanis ning seetõttu oleks väga tervitatav, kui Eestis oleks ettevõtted rohkem toetatud töötajate tervise edendamisel,“ leiab ta. Riverty ise on investeerinud näiteks moodsatesse töövahenditesse ja laiendanud lisahüvede loetelu.
Riverty investeeringud on kasvanud koos ettevõtte arenguga. „Oleme igal aastal Eestisse investeerinud sadu tuhandeid eurosid,“ kinnitab ta. Ettevõte on viimased kuus aastat kasvatanud nii käivet, kasumit, haaret kui ka meeskonda.
Ettevõttel on järgmisteks aastateks ambitsioonikad kasvuplaanid nii toodete kui ka valdkondade osas. „See omakorda tähendab meie Eesti arenduskeskusele kindlasti uute toodete välja töötamist, olemasolevate edasi arendamist ja tervikuna palju huvitavaid väljakutseid ning võimalusi,“ räägib Kitt. Äri kasvades tuleb ka meeskonda laiendada. „See on suurepärane võimalus uute andekate talentide värbamiseks ja Eestisse meelitamiseks,“ hindab Kitt.
Ebastabiilsus teeb murelikuks
Termokaamerate tootja FLIR Systems Estonia on Eestis tegutsenud aastaid. Juhatuse liige Meelis Bergmann sõnab, et nendegi ettevõte on viimastel aastatel jõudsalt kasvanud ning erilisemaks teeb selle tõik, et maailma üldine majandusseis pole kiita.
Eestisse on nad viimasel ajal investeerinud mitu miljonit eurot, kuna siin asub ettevõtte oluline üksus ja nad soovivad investeeringute kaudu ka kohalikku ühiskonda panustada. Eestisse investeeritud raha on läinud valdavalt tootmisseadmetesse, aga ka ettevõtte keskkonnajalajälje vähendamisesse.
Eesti plussina on FLIR Systems Estonia näinud stabiilset ja ettevõtlust soosivat (maksu)keskkonda. „Nüüd aga tundub, et stabiilsus, ennustatavus ning õiguskindlus on minetatud, mis kindlasti hakkab tulevikus mõjutama ka siinseid investeerimis- ja tootmisotsuseid,“ hindab ta. Tuleviku teemal on siiski raske midagi öelda. „Praeguseks kujunenud Eesti õigusruumis ei saa kahjuks tuleviku kohta enam ennustusi teha,“ lisab Bergmann.
