Kreml on ilmselt huvitatud uutest ekspordilepingutest, et Gazpromi rahvusvahelist kohalolekut tugevdada, ning Hiina oleks selleks suurim olemasolev välisturg.

Isegi Moskva parima ennustuse korral – kui kõik praegused ja kavandatud projektid jõuavad õigel ajal täisvõimsusele – moodustaks Aasia suurriik vaid umbes kaks kolmandikku Euroopasse kunagi voolanud kogustest. Hinnad oleks siiski madalamad ja tarnete käivitamine võtaks aastaid ja tohutuid investeeringuid.

„Näis, et Putin tegi Euroopa tarnetega valearvestuse,“ ütles Washingtonis asuva strateegiliste ja rahvusvaheliste uuringute keskuse vanemteadur Maria Snegovaja „Suur osa Euroopa turust on Venemaa jaoks kadunud ja Gazpromi geopoliitiline tähtsus näib olevat languses – nii palju siis Venemaa kui suurriigi ambitsioonidest.“

„Ma ei näe võimalust, et Venemaa allkirjastaks sel aastal uue gaasilepingu Hiinaga, hoolimata Moskvapoolsest innukusest,“ selgitas Kevin Tu, uuringufirma Agora Energy Transition China tegevdirektor. Pekingi jaoks on mängus ka muud geopoliitilised kaalutlused.

Kokkulepe ei ole siiski piisav, et taastada Gazpromi endine staatus, kirjutab Bloomberg. Kunagi maailma suuruselt kolmas turuväärtus on nüüd vähem kui pool Norra Equinor ASA väärtusest. „Gazpromil ei ole järgmise 5–10 aasta jooksul mingeid väljavaateid,“ ütles firma endine aseesimees Aleksandr Rjazanov Bloombergile telefoni teel, lisades, et ta müüs oma aktsiad sel aastal kahjumiga. „Hiinaga on raske kokku leppida ja hind ei ole hea.“

Putin on endiselt enesekindel

Ettevõtte probleemid näitavad, kus Venemaa on haavatav nii rahvusvahelise surve kui Putini tõrksuse suhtes. Teises kvartalis teenis ettevõte kahjumit ja maailma suurima üksiktarnija toodang langes esimesel poolaastal 25% võrreldes aastataguse ajaga, langedes oma 30-aastase ajaloo madalaimale tasemele.

Hoolimata gaasiekspordi ja tulude vähenemisest on Putin endiselt muutumatu. „Gazprom on enesekindel, rahulik ja tuleb toime,“ ütles ta kolmapäeval Moskvas toimuval konverentsil Russian Energy Week. „Miks tekitada probleeme lootuses, et me kokku kukume,“ noomis Putin eurooplasi.

Üks Putini esimesi suuri majanduskampaaniaid pärast võimule saamist 2000. aastal oli taastada kontroll riigi tohutu energiarikkuse üle, mis hõlmas liitlaste paigaldamist Gazpromi nõukogusse. Seejärel tõmmati firma välispoliitikasse.

Putin kulutas aastaid eelkõige Saksamaa endise kantsleri Gerhard Schröderi meelitamisele, kellest sai Venemaa hästi tasustatud lobist. Venemaa president eeldas, et tal on piisavalt mõjuvõimu panna Euroopa loobuma Ukraina toetamisest, väidavad Gazpromi endised tippjuhid.

Euroopa on edasi liikunud

Euroopa vältis puudujääke tänu ebatavaliselt soojale talvele, suurenenud tarnetele Norrast ja LNG-le. Isegi, kui odav Venemaa gaas oleks endiselt tugev ahvatlus – ja Euroopa impordib endiselt Venemaa veeldatud maagaasi –, on enamik Euroopast nüüdseks edasi liikunud.

Venemaa valitsus on mitu kuud väitnud, et kõnelused Hiinaga kavandatava Power of Siberia 2 torujuhtme üle on „lõppfaasis“.

Saksamaa majandusministeerium teatas, et gaasijuhtme Nord Stream 2 sertifitseerimiseks ei tehta jõupingutusi ning riigi ettevõtted on ennast edukalt Venemaa energiaimpordist eemaldanud.

Teatud mõjuvõimu säilitamiseks Hiina üle soovib Gazprom tihendada gaasiühendusi Türgiga ja on teinud ettepaneku luua riiki „gaasikaubanduskeskus“. Oma viimasel kohtumisel president Recep Tayyip Erdoganiga 4. septembril ütles Putin, et kokkulepe on lähedal, kuid üksikasju pole veel selgitatud.

Olenemata oma ekspordiambitsioonidest vastutab Gazprom Venemaa siseturu toiteallikana hoidmise eest, isegi kui see pole kasumlik. Valitsus määras tööstushinnaks sel aastal umbes 5000 rubla (51 dollarit) 1000 kuupmeetri kohta, mis on vähem kui kaheksandik praegustest turukurssidest. „Gazprom on majandusrelvana märkimisväärselt nüri,“ ütles välispoliitika uurimisinstituudi teadur Maximilian Hess Bloombergile.