Ida-Virumaal peab leidma lahenduse töökohtade loomiseks. See on julgeoleku küsimus
(44)
Investeeringuid Ida-Virumaale tuleb kasinalt. Piirkonda on raha juurde vaja ja riiklikult tuleb leida lahendus töökohtade loomiseks, leiavad podcast’is Eesti Päevalehe peatoimetaja Urmo Soonvald ja Luminor Eesti peaökonomist Lenno Uusküla.
Ida-Virumaal ei teagi inimesed, mis on kriisiväline elu, ütleb Urmo Soonvald. Seal ei ole tehtud majandusinvesteeringuid ega kinnisvaraarendusi. „Olen aastaid oodanud, et Eesti riik sinna aktiivsemalt investeeriks – ehitaks ujulaid, staadione jms, et anda inimestele perspektiivi. Seda ei ole väga tehtud,“ tõdeb Soonvald.
Ida-Virumaal on suur probleem, kuidas hoida kohapeal noori inimesi. „Kui räägime Eestis madalast sündivusest, siis Ida-Virumaal on asi päris hull,“ nendib Lenno Uusküla. Maakonnas elab 10% Eesti rahvastikust, kuid sünde on seal vaid 6%. „On vaja leida viise, kuidas noor püsiks kohapeal.“
Viimase 30 aastaga on Narva elanikkond jäänud väiksemaks kümneid tuhandeid inimesi. Kui tahame inimesi saada Ida-Virumaale, siis on vaja kohta, kus elada ja aega veeta, ütleb Soonvald. Ta juhib tähelepanu, et Ida-Virumaa on kõige lihtsamini manipuleeritav piirkond Eestis – Venemaa on lähedal ja kohapeal on palju halli passi omanike ning ka Venemaa kodanike. Riik peaks tagama ja aitama, et sinna tuleks tavapärasest suuremad investeeringud. Inimestel peab olema töö, et nad ei istuks niisama kodus ja ei hakkaks liiga palju vaatama Venemaa poole. „Riiklikult on vaja leida lahendus, kuidas sinna töökohti juurde luua. Ida-Virumaa ei ole ainult majandusküsimus, vaid see on eelkõige Eesti riigi julgeolekuküsimus,“ räägib Soonvald.
Nad tunnevad, et kui panevad vene piiri äärde midagi püsti, siis nad võivad sellest ilma jääda.
Majandusinvesteeringutega ei ole piirkonnas hästi. Kui ülejäänud Eestis valmivad tehased ja neist uudistes isegi enam alati ei räägita, siis Ida-Virumaa puhul meenub viimasest ajast vaid magnetitehase rajamine. See on ainus kogu programmis, mis valitsus on algatanud Euroopa Liidu rahade eest. Eesmärkidest, mida proovitakse saavutada, on magnetitehas vaid väike osa, märgib Uusküla. Ettevõtete investeeringute toetamiseks on raha juurde vaja.
Soonvald usub, et Eestis ja Euroopas on raha olemas, mis võiks jõuda Ida-Virumaale, kuid riskid piirkonnas on suured. Uusküla toob välja riigi riski, mida ettevõtjad tunnetavad. „Nad tunnevad, et kui panevad vene piiri äärde midagi püsti, siis nad võivad sellest ilma jääda. See tõenäosus on nende peas olemas,“ selgitab Uusküla. Tema ütlusel mängivad siin rolli eurod, millede abil saab riigi riski ettevõtjate peast ära võtta.
Tööstuse kõrval on piirkonnas suur potentsiaal turismil. Narva-Jõesuu on Soonvaldi ütlusel täiesti avastamata piirkond. „Riik peaks tohutult investeerima, et asendada Venemaa turistid, kes enam ei käi Narva-Jõesuus, Soome, Rootsi ja Läti turistidega,“ pakub ta. Tema sõnul on ülemaailmseid turismipiirkondi vaadates näha, et turism ei anna tööd ainult hotelli vastuvõtulaua administraatorile, vaid ka põllumeestele ja paljudele teistele väikeettevõtetele. Kui me ei suuda piirkonda tuua Skeletoni laadseid tehaseid (Skeleton ehitab oma järgmise tehase Saksamaale), siis peame püüdma teistmoodi tööhõivet täita, märgib Soonvald. Mida kõrgem on Narvas keskmine palk, mida rohkem on seal noori ja õnnelike perekondi, seda tugevam on Eesti riik, märgib ta.
Kuula podcast’ist, millises olukorras on Ida-Virumaa ja kuidas sealset elu parandada.
