Parimad noored ettevõtjad valisid keerulisema tee
(2)
Konkursi „Aasta noor ettevõtja“ nominendid on eranditult pärit väljastpoolt pealinna ja valisid pärast ettevõtluspisikuga nakatumist keerulisema tee, et saada ettevõtte juhiks.
Arti Kütt, Cleveroni juht (34)
Kolmest nominendist portreteerime esimesena praeguseks veidi enam kui kaks aastat Viljandi au ja uhkuse Cleveroni eesotsas tegutsevat Arti Kütti. Tema puhul võinuks lahti rulluda punane vaip, et ta isa jälgedes pea ees ettevõtlusse hüpata saaks. Kuigi ettevõtluspisikuga nakatus ta isa tõttu, valis Arti keerulisema tee.
Kodust sai ta kaasa teadmise, kust tuleb raha ja kuidas sellega targalt ümber käia. Isa Arno oli tema jaoks nagu pank – taskuraha ja tööga teenitu läks isa kätte ja sealt arvutati intresse. Raha kogunes nõnda palju, et teismelisena sai Arti selle eest enda esimese rolleri.
Ei tahtnud kingitusi
Ülikoolis õppis Arti logistikat, magistris tarneahela juhtimist. Suviti käis ta Cleveroni eellasel Smartpostil abis nii kulleri kui ka laotöötajana. Esimesed päris tööotsad ei olnud isa ettevõtetes, vaid teistes logistikaettevõtetes. Boltiga samal ajal tegi ta idufirma Wisemile, mis tegeles samuti sõidujagamisega, aga erinevalt Boltist soovisid nad seda tõepoolest pakkuda, mitte taksoäris revolutsiooni teha. Jõuti 20 000 kasutajani, aga ärimudel oli tema sõnul pehmelt öeldes puudulik.
Cleveroni jõudis Arti 2018. aastal, kui kandideeris tarkvara tootejuhiks, läbis tavapärase protsessi ning tarkvara- ja müügiosakonna juhid valisid ta välja.
„Ma ei tahtnud mingeid eeliseid. Siis oleks Arno varjust olnud väga raske välja tulla,“ selgitab ta. Selleks oli talle inspiratsiooni andnud huvitav seik. Nimelt on Arno Kütt võitnud aasta ettevõtja tiitli ja reisis sellega seoses Monacosse, kus valiti maailma parim ettevõtja. Kaasas olnud Arti kohtus seal maailma ühe suurema pereettevõtte Estée Lauder juhiga, kes tutvustas nende filosoofiat.
Ka seal räägitakse kodus palju ärist ja ettevõtlusest. Kui tütrel või pojal on huvi ettevõtte vastu, ei võeta teda kohe tööle. Esiteks peab ta saama vastava hariduse ja siis minema pereettevõttest väljapoole kogemusi hankima. Kui ta ka pärast kõike seda soovib pereettevõttesse tööle tulla, siis seda võimaldatakse. „See filosoofia meeldis mulle väga. Seetõttu ei kiirustanud ma liiga vara Cleveroni. Ma ei tahtnud tulla lihtsalt Arno pojana, vaid et oleks midagi siia juurde anda.“
Saatuslik 2020. aasta
Siis saabus aasta 2020 ja ettevõte liikus hoobilt tormisele merele. Esiteks saabus kõigi jaoks tundmatu COVID-19, kuid suurema hoobi andis 80 protsenti nende tulust moodustanud Walmarti otsus nendega leping lõpetada. Seal oli pukki tulnud uus juhtkond, kes soovis strateegiat muuta.
Toona oli kaks varianti: kas ka ise ettevõtet 80% koomale tõmmata või panustada arendusse ja müügiorganisatsiooni kasvatamisse ning teiste suurkorporatsioonide kliendiks meelitamisse. Otsustati teise variandi kasuks, mille üheks osaks oli edasimüüjate võrgustiku lansseerimine. Seda ja muidki uusi initsiatiive hakkas vedama Arti.
Kuid 2021. aastal juhtus veel midagi, mil Cleveronil ei läinud endiselt roosiliselt. Isa fookus oli sel ajal juba isejuhtivate autode suund, Cleveroni põhiäri tegevjuhil aga oli vaja pärast läbipõlemist aeg maha võtta. Arti andis isale, nõukogule ja juhtkonnale teada, et on valmis positsiooni enda kanda võtma. Ta nentis, et on noor ja kogemusteta, aga kõik kolm osapoolt andsid oma heakskiidu.
Noorus Artit takistanud ei ole, kuid kogemuste puudus on noore juhi puhul miski, mis on kahtlemata miinus. „Aga ma tunnistan seda ja kuulan targemaid inimesi ettevõtte seest. Olen kaasanud ka väliseid konsultante ja mentoreid, kes on aidanud ettevõtet ühte jalga käima panna.“
Ta ei ole aga nõus, et noorel juhil on end raskem kehtestada. Tema filosoofia on see, et juht ei peagi end tingimata kehtestama – ise otsuseid tegema ja neid läbi suruma. Pigem tuleb luua keskkond, kus tiimid ise töötaksid hästi ühise eesmärgi nimel. Võtaksid vastutust. „Et ka uus põlvkond juhte kasvaks peale. Minu asi on luua soodus keskkond selleks, et inimesed saaks kasvada ja areneda,“ ütleb Arti.
Tal ongi kõige suurem heameel enda tiimi ehk juhtkonna üle. Arti sõnul töötavad nad ülihästi kokku ja neil on õige mentaliteet, et muuta maailma. Nendega ei tundu midagi võimatu. Huvitav ja äge on tegutseda ka keset nende tooteid, milleks on põhimõtteliselt kõrgtehnoloogilised robotid.
„Ja kolmandaks kliendid. Me töötame kui võrdne võrdsega maailma suurimate ettevõtetega. Nende keskmine töötajate arv on 200 000 inimest. Aitame neil kulusid kokku hoida ja tulu kasvatada,“ kirjeldab Arti.
Kahjumi lubamine saab läbi
Walmarti šokist on nad Arti sõnul üle saamas. Oma pakiautomaate pakutakse globaalsetele kaubanduskettidele, elektroonika-, riiete- või sporditarvete müüjatele ja teistele ettevõtetele, et kullerid ei peaks veebist tellitud kaupa laiali vedama. Teenus jõuab peagi ka Eestisse.
Cleveron on viimastel aastatel olnud suures kahjumis. Walmarti aja kasumist on neil olnud võimalik elada tänaseni ning pangadki on aidanud. Arti Küti sõnul on käesolev viimane aasta, kus nad endale miinust lubada saavad. „Praegune plaan on järgmisel aastal kasumlikuks muutuda.“
Kristo Klementi (32), Revismo juht
Inseneribüroo Revismo on tegutsenud kümnendi ja seda on sünnist saadik vedanud Kristo Klementi. Ta on sündinud ja kasvanud Läänemaal, Kullamaal suures talumajas, ning lõpetas keskkooli kohalikus koolis.
„Tegemist oli küll väikese kooli ja kohaga, aga õpetajad olid tasemel, mis lõi eeldused edasiseks õppimiseks ülikoolis,“ räägib ta. Pärast keskkooli lõpetamist läks ta õppima Tallinna Tehnikaülikooli mehaanika teaduskonda tootearendust ja tootmistehnikat.
Järgnevatel aastatel sai ta juba erinevates ettevõtetes insenerina töötada ja vaikselt hakkas peas keerlema mõte oma inseneribüroo loomisest. Sündis Revismo, mille esimesteks klientideks olid ettevõtted, kus ta ise oli varem töötanud.
Müügiga hakkas aitama vend Kert Klementi, peagi võeti kampa ka kursusekaaslane Mirko Arras ning kolmik on tänaseni nii omanike kui ka juhatuse liikmete seas. „Hingelt olen endiselt insener ja igapäevase juhi töö kõrvalt kavatsen kindlasti aktiivselt osaleda ka arendusprojektides,“ räägib mees.
Kui ettevõte ja Kristo ise veel nooremad olid, oli tunda, et nii mõnelegi kliendile tuli ennast enne koostöö sisulist algust tõestada. Enam mitte. „Selle vastu meil muidugi midagi ei olnud. Oleme alati oma töösse suhtunud kire ja pühendumisega ning kliendid said sellest kiiresti aru,“ sõnab ta.
Revismo näeb kriisi klientide kaudu
Revismo tähistas kevadel oma kümnendat sünnipäeva. Tegevjuht on ettevõtte käekäigu ja tulemustega väga rahul. Nad on praegu Eesti suurim tootearendusteenuseid pakkuv ettevõte. Rõõmu teeb talle ka see, et lisaks Eesti ettevõtetele on nende püsiklientide seas ka Skandinaavia ja Kesk-Euroopa firmasid, kellele pakutakse insener-tehnilist tuge.
„Teame, et paljudel Eesti ettevõtetel on praegu väga keeruline. Revismo hetkel tööde mahu osas kurta ei saa ja pigem on meil viimasel ajal tööde mahud kasvanud. Arvan, et põhjus on selles, et keerulistel aegadel panustavad nutikad ettevõtted just tootearendusse,“ räägib Kristo.
Juhina tunneb ta praegu peamiselt muret ettevõtete ja klientide pärast, kellel enda toote või toodangu arendus on algusjärgus või puudub täielikult. Nad näevad, et nendel klientidel on hetkel kõige keerulisem. Rõõmu teevad talle aga kliendid, kelle edusse on saanud Revismo anda oma panuse. „Kui tooted või seadmed, mille arenduse juures oleme olnud partner, on edukad ja täidavad meie klientide seatud ootusi, on see meie meeskonna jaoks suurim kompliment ja motivaator edasiseks pingutamiseks.“
Tõnis Voitka (33), KrattWorksi juht
Kolmas nominent noore ettevõtja auhinnale on Tõnis Voitka erilahendusena droone pakkuvast ettevõttest KrattWorks. Tema elutee sai alguse Võrus, kus ta kaheteistkümnenda eluaastani ka elas.
Kogu oma teadliku elu on ta olnud seotud vanemate pisikese mööblifirmaga, kus Tõnis nägi selle kasvamist, võlu ja valu nii lähedalt, kui veel vähegi sai. Pärast gümnaasiumi lõppu läks ta õppima Tartusse Eesti Maaülikooli tehnotroonika erialale, kuna ta oli väikesest saadik olnud alati huvitatud tehnikast ning sellega seonduvast.
Neli aastat kestnud õpingute vahele mahtus üks aasta kaitseväge, kus ta tutvus inimestega, kes on praeguseks saanud olulise rolli ettevõttes. Pärast maaülikooli lõpetamist võttis ta aasta vabaks ja suundus TalTechi disaini ning tootearendust õppima.
„Eneseotsingute käigus jõudsin arusaamani, et võib-olla ei ole ma hea lihtsalt insenerina, vaid pigem natuke loovama lähenemisega erinevatele probleemidele. Pärast magistriõpingute lõpetamist võtsin pool aastat, et leida endale see „õige“ väljund, mis päädis sellega, et jõudsin tööle Eesti drooniettevõttesse Threod Systems,“ meenutab Tõnis.
Sealt edasi liikudes oli mehe droonipisik suurem kui kunagi varem ning tänu kaitseväes saadud tutvustele olid olemas ka inimesed, kellega ise droone tegema hakata. „Oma „päevatööde“ kõrvalt tuli kokku seltskond, kelle huvid joondusid ja kel oli vajadus midagi ise teha. Sündiski KrattWorks OÜ.“
Mitu aastat katsetamist ja ebaõnnestumisi viisid neid lõpuks esimese eduka hankevõiduni, mida nad praegu loevad muigega ka KrattWorksi „päris ettevõtlusega alustamiseks“.
Tõmmet ettevõtluse poole hakkas Tõnis tundma ülikooliõpingute ajal. Alati triivis ta mõte sellele, kuidas saaks mingit uut projekti teha või kuidas sellest saaks mingil moel luua ettevõtte. Tõnis on oma teekonnal jõudnud ka saate „Ajujaht“ televooru.
Konkurentidest üks samm ees
Tõnis ütleb, et start-up’is töötamine tähendab mitme mütsi korraga kandmist. Seetõttu koosneb ka tema praegune roll erinevatest ülesannetest, alates müügist ja tootearendusest kuni lihtsamate koostetööde tegemiseni välja. Ametlikult on ta põhiroll CTO ehk ta vastutab uute projektide tehnilise planeerimise ning joonel püsimise eest. Samuti käib sellega kaasas investoritega suhtlemine, töötajate probleemide lahendamine, tooteprobleemidega tegelemine ning pidevalt veendumine, et arendatav toode on tulevikukindel ja võimeline olema konkurentidest üks samm ees.
Noore ettevõtja elu ei ole alati meelakkumine olnud. Alustaval ja eriti noorel juhil on tema sõnul põrkumisi nii investorite kui ka koostööpartneritega. Palju on enda tõestamist ja kehtestamist ning võõrad pole olnud ka kommentaarid „keegi ei tea, kes te olete“, „keegi pole teist midagi kuulnud“ jne.
Töötajatega suhtlemisel on tal palju abi olnud kaitseväes õpitust. Firma on andnud oma töötajatele vabad käed tööaja kujundamisel, kuid vahel tuleb Tõnisel võtta jäigem joon ning ennast rohkem kehtestada, et töö saaks õigel ajal ja kvaliteetselt valmis. „Olen juhtimisel võtnud mentaliteedi, et esimene ja teine „ei“ on pigem head, sest see annab võimaluse teha paremini ja uuesti.“
Tüüpilised kasvuraskused
KrattWorks elab Tõnis Voitka sõnul läbi tüüpilisi idufirma kasvuraskusi. Aasta lõpp tundub minevat prognoosidele vastavalt ja suudeti teha viiekordne kasv võrreldes eelmise aastaga. Samuti üritavad nad sama hoogsat kasvu jätkata ka järgmisel aastal. „Kui mitte kiirematki,“ täpsustab ta.
Tõnise praegused rõõmud ja mured keerlevad enamasti ebakindla majanduse ning tööjõu ümber. Algusetapis olevale ettevõttele on tööjõumaksud kõige suurem kulu. Inimeste palkamine, nende hoidmine ja arendustegevuste rahastamine on ilmselt hetkel kõige suurem mure, leiab ta, lisaks uute klientide leidmine sektoris.
Noort ettevõtjat tunnustavad Kaubandus-Tööstuskoda ja LHV pank.
