Tööstus- ja äripargid

IVIA on tänaseks välja arendanud ca 250 ha äri ja tootmismaa krunte neljas omavalitsuses: Narva, Jõhvi, Kohtla-Järve ja Kiviõli. Kehtestatud on detailplaneeringud, maa on IVIA omandis, kruntide piirini on välja ehitatud vajalik taristu: teed, tänavalgustus, side, vesi, kanalisatsioon ja küttelahendused. Arendusprojektides on tagatud elektri kättesaadavus alajaamadest. IVIA projektide planeeringulahendused võimaldavad sobiva krundi leida erinevate ehitusmahtude vajadustega investeerimisprojektide jaoks. IVIA on ettevalmistused tööstus- ja äriparkides selleks, et tagada ettevõtete projektide realiseerimine minimaalse ajakuluga, sest aeg on kõige olulisem ressurss.

Lisaks aitab IVIA ettevõtteid asjaajamistoimingutes omavalistsutes, et protsessid oleksid maksimaalselt mugavad ja efektiivsed.

IVIA meeskonda on viimastel aastatel oma investeerimisotsuste tegemisel usaldanud üle 40 ettevõtte, kes on omandanud krundid tööstus- ja äriparkides. Tegevust on alustanud üle 20 ettevõtte. Nende hulgas on näiteks veepuhastussüsteeme tootja Aquaphor International, mikrotuulikute tootja Freen, hetkel käib Narva Tööstuspargis Neo Perfomance Materials püsimagnetite tehase ehitus.

Toetusmeetmed

Järgmised kaks-kolm aastat on unikaalsed oma tegevuse laiendamiseks Ida-Virumaale. Õiglase Ülemineku Fondi toel on võimalik saada toetust investeerimisprojekti elluviimiseks. Tootmisettevõtetel on võimalik taotleda toetust ehituseks, seadmete ostmiseks ja liitumisteks alates 500 000 eurost kuni 20 miljoni euroni olenevalt projekti mahust ja sisust. Omafinantseering algab 35%-st. Väiksematel tootmisettevõtetel ja äriettevõtetel on toetuste võimalused alates 30 000 eurost kuni 500 000 euroni peamiselt seadmete omandamiseks. Täpsem info Ida-Virumaa toetusmeetmete kohta on leitav EAS kodulehelt.

Ettevõtluskeskkond

Tulenevalt IVIA klientide vajadustest on organisatsioon alustanud mitmete ettevõtluskeskkonda toetavate projektide elluviimisega. Suurettevõtete vajadusi silmas pidades on käivitamisel Narva-Olgina lennuvälja projekt, mille olulised elemendid on kõvakattega lennurada ning tootmis- ja ärikrundid lennundusega seotud ettevõtetele. Tšarter ja tellimuslendude teenus Narvast võimaldab ettevõtjatele kiiremaid ühendusi Euroopa oluliste metropolidega ja vähendab inimeste ja kaupade logistilist ajakulu. Jõhvis ja Kohtla-Järvel on IVIA alustanud kaasaegsete kortermajade arendusprojektiga. Turutõrke tingimustes ei ole erasektor viimase 15 aasta jooksul rajanud piirkonda ühtega uut kortermaja ja seetõttu on ettevõtjate jaoks linnakeskkonnas elamispindade puudumine muutunud akuutseks probleemiks uute talentide piirkonda toomisel.

Roheenergia

IVIA poolt on ettevalmistamisel kaks roheenergiaga seotud arendusprojekti. Koostamisel on detailplaneeringud kokku ca 300 ha suurusele alale. Taastuvenergia tuulest ja päikesest on oluline nii varustuskindluse, julgeoleku kui elektrienergia hinna ja kättesaadavuse tagamiseks. Järjest enam on tootmisettevõtete jaoks just rohelise energia kasutamine oma toodangu valmistamisel. Seda nii jätkusuutlikkuse tagamisel, projektide finantseerimisel pankades, kui ka läbirääkimistel klientidega.

Tulevikuprojektid

Maakonna tulevikku silmas pidades, on IVIA realiseerimas mitmeid tulevikuprojekte. Jõhvi digi- multimeediainkubaatori ja filmistuudiote projekt on uue majanduse projekt traditsioonilises tööstuspiirkonnas. Nooretele talentidele mõeldud töökohtade teket aitab projektis võimendada rahvusvaheliste filmiprojektide jaoks loodav taristu ja IVIA koostööpartneri Tehnopol käivitatav start-up programm Jõhvis.

Narva Tööstusinkubaatori projekti eesmärk on luua taristu uutele, innovatiivsetele tootmisettevõtetele ja piloottehastele. Narva Tööstusparki rajab IVIA 2024 aastal ca 6000 m2 tootmispinda koos inkubatsioonikeskusega. IVIA poolt pakutakse uute ideede realiseerimiseks tugiteenuseid projektide mugavamaks käivitamiseks. IVIA-l on soft-landing teenuste pakkumisel üle 10 aasta pikkune kogemus.

Auvere Agroprgi projekt on üks Läänemere regiooni kõige ambitsioonikamaid tööstussümbioosi projekte, mis keskendub peamiselt toidu kasvatamisele katmikaladel ja toidu tootmisele. Ringmajanduse põhimõtteid jälgides on plaanis kasutada ära Auvere jaamade soojusenergia, otseliiniga elektri tarbimise võimalused ja kasutada taimekasvatuses CO2-te. Toidu kasvatamisel tekkivad jäätmed võetakse omakorda kasutusele kas bioenergia tootmiseks või söödaks vesiviljelus projektides. Eesmärgiks on 1500 ha suurusel territooriumil luua projekt, kus sisendiks on energia ja väljundiks valmis toit.

Ida-Virumaal juhtub palju põnevat.