Energiaekspert: Eesti taastuvenergia vajab väliskapitali

Viimastel aastatel on palju kohalikku erakapitali ja laene voolanud Eesti taastuvenergia, eelkõige päikeseenergia arendamisse. Projektide mahud ja kapitalivajadus on aga kordades kasvanud ning töös olevate arenduste elluviimiseks tuleb Eesti kapitalil piir ette. Taastuvenergia arendamine nõuab nüüd välisinvestoreid ja nutikalt kasutatud laenuinstrumente, märgib KPMG energiasektori juht Sten Aan.

Aani sõnul käivitasid taastuvenergia toetused 2018. aastal Eestis päikeseenergia buumi, millega läksid kaasa paljud uued tegijad – töösturid, kinnisvaraarendajad, suured maaomanikud jt. Odavam tehnoloogia, kõrged elektrihinnad ühes toetustega, soodsad laenutingimused ning ühiskonna tugi aitasid kaasa. Nii kasvas päikeseenergia toodang Eestis alates 2018. aastast peaaegu 20 korda, nii et järgmise suve teatud tundidel võiks siin toodetud päikseenergia katta kogu Eesti elektritarbimise. Ka viimased 10 aastat paigal seisnud tuuleenergias on järgnevatel aastatel oodata pärituult.

Projektide mahud on samuti kordades kasvanud. 2019. aastal valmis suurim päikesepark, võimsusega 1 MW, alla 1 miljoni eurose investeeringuga. „Praegu ehitatav suurim päiksepark võimsusega üle 70 MW nõuab ligi 50 miljonit eurot. Ei pea olema valdkonna spetsialist, mõistmaks et nii mastaapse kasvuga toime tulemiseks peab finantseerimisele lähenema uut moodi. Vaja on nutikalt läbi mõelda finantseerimise struktuur, kaasata institutsionaalset kapitali ning teha head koostööd finantsasutustega,“ ütleb Aan.

Odav elekter rõõmustab tarbijat, aga mitte finantseerijaid

Seni teevad arendajad koostööd kohalike pankadega, kes on üha rohkem huvitatud taastuvenergia projektide finantseerimisest. „Tavaliselt on arendajate omaosalus 20–50 protsenti ning ülejäänud osa laenab pank. Kui päikesepargid hakkavad taastuvenergiat tootma, peab müügitulu katma laenu tagasimaksed ning ülejäänud raha saab vabastada järgnevate projektide arendamiseks või omanike kasumiks,“ kommenteerib Aan.

Kõrgete elektrihindade ajal tootsid päikesepargid tugevaid rahavooge, millega sai finantseerida uusi arendusprojekte või refinantseerida ehitusperioodiks võetud laene parematel tingimustel. Lisaks sai enamik projekte toetust, mis andsid osalise garanteeritud tulukindluse tulevikuks. Nii ongi turg kiiresti arenenud, pakkunud head tootlust pargiomanikele ning tugevaid kliente pankadele.

Nii on see olnud viimased poolteist aastat, kalli elektri ajal. Sel suvel aga oli korduvalt päevi, kus elektrihind oli päikesepaistelistel tundidel madal või kohati nulli lähedal. Kuna Eestis puudub suurtarbijate vähesuse tõttu toimiv pikaajaliste fikseeritud elektriostulepingute turg, mis võimaldaks hindu pikaajaliselt fikseerida, säilib see risk ka edaspidi. Selline trend, isegi kui see pole valdav, vähendab laenukapitali riskivalmidust suuremas mahus investeerida. „Arendajad võivad leida end olukorrast, kus mahukamate projektide kapitalivajadus on olulisem suurem, laenuandjad küsivad suuremat omaosalust ning laenuraha on muutunud kallimaks,“ ütleb Aan.

Väliskapital on juba kohal

Eleringi andmetel on keskmise arenduses oleva taastuvenergia projekti võimsus 70 MW. Eeldades, et projekti puhul on tegu päikesepargiga, võib selle investeering olla ligikaudu 50 miljonit eurot. Sellise projekti väljaehitamine vajab institutsionaalset kapitali ning finantsasutusi, kes on huvitatud sadade miljonite eurode investeerimisest energiasektorisse.

Sellises mahus kapitali on valmis investeerima eelkõige taastuvenergiale ja infrastruktuurile spetsialiseerunud omakapitali- ja laenufondid ning suured rahvusvahelised energiakontsernid, kellest paljud on juba kohal aktiivsel Põhjamaade turul. Sealne turg hakkab aga küllastuma ja siia tulek ei oleks enam liiga keerukas. Professionaalsetel investeerimisfondidel on pikk kogemus mastaapsete projektide arendamisel, suuremad portfellid, et regiooniti riske hajutada ning nad mõistavad taastuvenergia äri hästi, mis tähendab, et ka nende riskivalmidus on suurem.

Aani sõnul on Lääne-Euroopas palju suuri turuosalisi, kes on valmis Eesti ja Baltikumi turule tulema. „Näiteks hiljuti sisenes Eestisse Prantsuse investeerimisfond Mirova, kes oli juhtinvestor Sunly 200 miljoni euro kapitali kaasamise ringis ning investeeris koostöös Eveconiga üle 70 miljoni euro päikeseparkide ehitamisse.“

Hea arenguna muutub energiasektor Eesti jaoks tervikuna professionaalsemaks, sest institutsionaalne kapital viib sektori igas mõttes Lääne-Euroopa tasemele. Ehk on see Eesti energiasektorile suurepärane võimalus arenguhüppeks, mis aitab meil üle minna taastuvenergiale ning saavutada maailma tipptase energiatootmises.