Augustis laekus riigikassasse mullusest rohkem makse

Augusti eest tasuti maksu- ja tolliametile 1059,7 miljonit eurot maksutulu. Tänavu on keeruliste majandusolude tõttu maksutulu laekumine eelarvesse eelmisest aastast pisut aeglasem ning kaheksa kuu kokkuvõttes on eelarvest täidetud 64 protsenti. Maksutulu tõusu panustavad augustikuus eeskätt otsesed maksud.

Augustis palgafondi kasv kiirenes, töökohtade arv väikses languses

Sotsiaalmaksu tasumise kasv kiirenes augustis 10,8 protsendini võrreldes eelmise aastaga. Tööjõumakse mõjutava palgafondi kasv ulatus 10,6 protsendini, keskmise palga kasv kiirenes 11,3 protsendini ja töökohtade arvu langus süvenes -0,6 protsendile. Sektoritest vedas augusti palgafondi kasvu finants- ja kindlustussektor 25,4 protsendiga seoses uue ettevõtte lisandumisega.

Töökohad on võrreldes eelmise aastaga suurimas languses töötlevas tööstuses ja ehituses (vastavalt ca –4850 ja –2150 töökohta). Septembri keskpaiga seisuga oli töö leidnud ligi 11 300 ajutise kaitse saanud Ukraina kodanikku.

Füüsilise isiku tulumaksu (nii riigieelarve kui kohalike omavalitsuste osa kokku) laekumine kasvas augustis 5,4 protsenti võrreldes eelmise aastaga, sh kohalike omavalitsuste tulumaksu kasv ulatus 10,7 protsendini. Tulumaksu laekumist riigieelarvesse kahandab sel aastal maksuvaba tulu tõstmine (tööeas 654 euroni ja vanaduspensionieas 704 euroni), mida tasandab selle kasutamise edasi lükkamine järgmisesse aastasse.

Juriidilise isiku tulumaksu laekumine kasvas augustis 32,2 protsenti võrreldes eelmise aastaga. Tulumaks erasektori ettevõtete jaotatud kasumilt kasvas ligi 11 miljoni euro võrra maksuotsuse tõttu, millest teine osa tasutakse poole aasta pärast. Sektoritest vedasid jaotatud kasumilt tulumaksu tasumist hulgi- ja jaekaubandus ning töötlev tööstus 6,7 ja 5,8 miljoni euroga.

Aktsiisikaupade deklareerimine sellel aastal annab selge signaali tarbimise vähenemisest

Aktsiiside tasumine kokku suurenes augustis aastataguse ajaga võrreldes 1,2 protsenti. Tasumisi hoiab kasvus tubakaaktsiisi tasumine tänu aasta alguses toimunud aktsiisimäärade tõusule ja aktsiisi maksmise kohustuse taastumisele tubakavedelikelt.

Kõik peamised aktsiisikaubad on olnud juba aasta algusest selgelt vähenemise trendil. Langus tuleneb nii tarbijate kui ka ettevõtete madalast kindlustundest jahenenud majanduskeskkonnas. Alkoholiaktsiisi poolelt paistab eelkõige silma lahja alkoholi deklareerimise vähenemine, mis on aasta jooksul langenud 3,8 protsenti võrreldes aasta varasema perioodiga. Tubakatoodetest deklareeritakse eelmise aastaga võrreldes vähem eelkõige sigarette, samas alternatiivsete tubakatoodete kasv püsib kõrge.

Tagasihoidlikus kasvus on diislikütuse jaemüük, kuid samas hulgimüük, mis moodustab kogu diislikütuse müügist keskmiselt 14 protsenti, on 8 kuu kokkuvõttes langenud 16 protsenti.

Käibemaksutulu jäi augustis nagu juuligi mõnevõrra väiksemaks kui mullu keerukate majandusolude ning kõrge võrdlustaseme tõttu

Käibemaksu augustikuu tasumine taas langes mullusega võrreldes ja ühtlasi aeglustus selle aasta kaheksa kuu keskmise käibemaksu kasv 5,4 protsendile. Tänavune 8 kuu käibemaksu tasumine (2,245 miljonit eurot) ületab 115 miljoni võrra eelmist aastat.

Käibemaksu tasumise langus augustis tuleneb mitmetest asjaoludest: nii majanduslanguse tingimustest ja maksuvõla suurenemisest, kõrgest mullusest võrdlustasemest kui ka planeeritust tagasihoidlikumast riigi kulude realiseerumisest, mis kokkuvõttes avaldus käibemaksu tasumise languses.

Eelmise aasta kõrge inflatsioon (THI 19,4%) kurnas palga ostujõudu, mille puhvriks olid varem kogunenud säästud. Mulluse tugeva ostujõu toel, mida sealjuures tasandati säästudega, suurenes eelmise aasta augustis käibemaksutulu koguni üle 27 protsendi. See kergitas aastase võrdlustaseme kõrgele. Seevastu tänavuste ammendunud säästude ning kõrgete laenuteenindamise kulude survel ei suudeta ostujõu langust siluda ega taastada räsitud kindlustunnet.

Prognoosi kohaselt tõuseb käibemaksutulu käesoleval aastal 8 protsendi võrra, mis viitab sellele, et eeskätt aasta lõpukuudel on tasumine kiirenemas. See tuleneb järkjärgulisest ostujõu taastumisest madalama inflatsiooni tingimustes, kus palgakasv on juba püsivamalt ületamas hinnatõusu tempot (augustis 6,6 protsendipunkti võrra).

Samuti on seoses 2024. aasta alguses tõusva käibemaksu standardmääraga oodata suuremat jaemüügi kasvu ja seega käibemaksutulu tõusu käesoleva aasta lõpukuudel kui kehtib veel 2 protsenti madalam käibemaksumäär. Ka riigipoolne mõju suureneb seoses sellega, et aastaks planeeritud kulutused sh investeeringud peaksid suures osas realiseeruma aasta viimastel kuudel, mis annab käibemaksutulule positiivse impulsi.

Maksude võlg tervikuna on aastataguse ajaga võrreldes suurenenud

Ettevõtete kogukäibe langus süvenes augustis 2 protsendipunkti võrra ja küündis 11,5 protsendini, peegeldades veelgi jahenenud majanduskeskkonda (majanduslangust) kui ka kõrget võrdlustaset. Sealjuures pöördus augustikuus käive mullusega võrreldes langusesse veel ka taime- ja loomakasvatuses ning eriehituses. Põllumajanduse puhul tuleneb käibe langus eeskätt teraviljakasvatusest, kus mõjutajateks on nii tänavune teravilja saagikuse- kui ka hinnalangus. Ehitust mõjutab nii mahtude vähenemine ning samuti ka mullusest veidi soodsamad ehitushinnad.

Tekkinud käibemaksuvõlg moodustab maksude võlast 52% ja küündib 170 miljoni euroni, mis on kahe protsendi võrra kõrgem kui 2022. aastal samal ajal. Kuuga suurenes käibemaksuvõlg 5 miljoni võrra, avaldades käibemaksu tasumisele negatiivset mõju. Samuti on maksude võlg tervikuna aastataguse ajaga võrreldes suurenenud ning seda ligi kuus protsenti.

Tegevusaladest andsid augustis käibemaksu tasumisele positiivse tõuke hulgikaubandus ning toiduainete tootmine, kus tasumine suurenes 2022. aasta sama perioodiga võrreldes vastavalt 29 ja 80 protsenti. Hulgikaubanduse puhul oli peamisteks põhjuseks tegevusala soetuse langus eeskätt mootorikütuste- ja teravilja hulgimüügis, avaldades tasumise kohustusele positiivset mõju. Toiduainete tootmist iseloomustas ühtlane ja laiapõhjaline tasumise tõus, mis oli eelkõige tingitud langenud energia- ja toormehindadest.