Elisa Soome ohutusjuhi Jaakko Walleniuse sõnul ehitatakse võrgud nii, et need peaksid vastu igasugustele katkestustele või kahjustustele. Ta kinnitas, et merekaabli kahjustus ei mõjuta teenuseid Soomes ega Eestis ning sellel on piisavalt võimsust.

Mereliiklust jälgitakse

Walleniuse sõnul on merekaabli rikked haruldased. Sagedaimaks põhjuseks on merendusega seotud probleemid, näiteks ankrust lahti murdunud kaabel. „Kui saame teada, kes või mis purustas kaabli, nõuame loomulikult hüvitist.“

Elisa Eesti meediasuhete juht Irene Kivi sõnas, et nad ootavad uurimisorganite töö tulemuse ära, mis purunemise põhjustas, seejärel teeb Elisa edasised otsused.

Wallenius selgitas, et allveekaabel on mõne sentimeetri paksune terasarmeeritud kaabel. Tugevdatud kaabel on vastupidav, kuid seda on võimalik läbi lõigata. Eesti ametiasutuste sõnul oli kaabli kahjustus umbes 70 meetri sügavuses. Tekitab küsimusi, kuidas sai kaabel nii sügaval katki minna.

Wallenius ei soovinud kommenteerida, kas Nord stream’i torujuhtme kahjustuse tõttu on kaabli piirkonnas suurenenud turvameetmed. Mereliiklust jälgitakse Läänemere riikidega koostöös mõistliku valvsuse alusel.

Remont võtab aega ilmastiku tõttu

Merekaabli võimsus on dimensioneeritud nii, et see saab hakkama rikete või hooldustööde korral. Praegu puudub info, kaua läheb aega kaabli remontimiseks, kuna see sõltub ilmaoludest. Wallenius sõnas, et ilmastikutingimused on olnud keerulised rikkepaigas töötamiseks ja rikke parandamiseks.

„Laev lahkub sündmuskohalt parema ilmaga. Kui remondilaev on seal, tõstetakse kaabel remondiks merest pinnale. Ilm on praegu kõige olulisem tegur,“ lisas ta.