Kliimaministri sõnul on kliimaneutraalsuse saavutamiseks oluline hoogustada taastuvenergia salvestusseadmete kasutuselevõttu. „Taastuvatest allikatest energia tootmine pole sõltuvalt ilmaoludest alati võimalik, mistõttu tuleb taastuvenergiat rohkem salvestada. Et salvestusseadmete olemasolu oleks Eestis laialdasem, lihtsustame toetuse andmise tingimusi ning võimaldame toetust taotleda rohkematel taotlejatel,“ sõnas Kristen Michal.

Edaspidi võetakse kasutusele kestev taotlusvoor – see tähendab seda, et toetust saab taotleda taotlusvooru eelarve ammendumiseni või kuni 2024. aasta 1. aprillini. Tähtaeg on valitud selliselt, et oleks mõistlik aeg taotluse ettevalmistamiseks ja esitamiseks ning jääks lisaks kaks aastat aega projekti elluviimiseks. Abikõlblikkuse periood lõpeb hiljemalt 2026. aasta 1. aprillil.

Selleks, et soodustada uute ja suurema mahuliste taotluste esitamist loobutakse varasemast 1 miljoni eurose toetuse ülempiirist. Muudatustega eemaldatakse ka nõue, mille kohaselt peab taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaasta müügitulu olema vähemalt võrdne taotletava toetuse summaga. Seega võimaldatakse toetust taotleda ka hiljuti loodud ettevõtetel.

Meetme teine voor keskendub ennekõike soojuse salvestusele. Soojust saab salvestada näiteks suurte isoleeritud basseinide abil, mida soojendatakse taastuvate energiaallikatega. Taotlusvooru eesmärk on luua taolisi lahendusi üle Eesti.

Meetme kogueelarve on 9,38 miljonit eurot. Esimeses taotlusvoorus rahastati kümmet energiasalvestise pilootprojekti 5,2 miljoni euroga. Toetuse teine voor on plaanis avada novembris, selle eelarve on hetkeseisuga 4,17 miljonit eurot. Toetust jagatakse Euroopa Liidu taaste- ja vastupidavusrahastu (RRF) vahenditest.