Luminori sügisese majandusprognoosi kohaselt võiks euroala majandustsükli arengud, mida rõhutavad praegu just pehmete näitajate halvenemine, õigustada Euroopa Keskpanga poolt intressimäära langetamist isegi juba 2023. aasta lõpus.
„Samas oleme seisukohal, et Euroopa Keskpank ei muuda nii kiiresti oma meelt. Osaliselt on see tingitud institutsionaalsest prestiižist: poliitika kiire muutmine võib tunduda peataolekuna,“ nentis Luminori peaökonomist Lenno Uusküla. „Samuti tunnevad range rahapoliitika pooldajad, et nende seisukohti on pikka aega eiratud. Muidugi on olemas ka oht, et inflatsioonivastase võitluse liiga varajase lõpetamise tagajärjed võivad hiljem kalliks maksma minna.“
Uusküla märkis, et Euroopa Keskpank tegi 2008. ja 2011. aastal intressimäärade liiga kõrgel hoidmise ja tõstmisega vigu ning läks pärast põgusat kõhklust üle leebemale, majandustulemustele keskenduvale režiimile. „Meie eelduste kohaselt võib Euroopa Keskpank langetada juba 2024. aasta esimeses pooles intressimäära ja võibolla teises pooles lausa märkimisväärselt, sest majandusolukord ja selle halvenev perspektiiv ei pruugi jätta keskpangale palju valikuvõimalusi,“ ütles Uusküla.
Kuigi esmapilgul võiks intressilanguse ootus kõlada hea uudisena, siis see ei pruugi üldse nii olla, sest intressimäära langust põhjustavad euroala nõrgad majandustulemused, mis halvendavad meie majanduse tervist. Me võime küll saada madalama intressimäära, kuid saame selle jätkuva majanduslanguse hinnaga.
Uusküla sõnul on tõenäoline, et USA ja euroala intressimäärade arengusuunad hakkavad alates 2024. aastast veelgi rohkem erinema. „USAs on inflatsiooniolukord paranenud kiiremini kui euroalal, kuid küsimus on selles, kas ja kuidas saab hinnatõusu püsivalt tagasi 2% sihttaseme juurde tuua,“ selgitas Uusküla. USA majandus on praegu kiirelt kasvamas, tööturg on püsimas erakordselt tugev ning majanduslangust on seni peetud väga ebatõenäoliseks.
