Karl-Villiam Vaserik: edukate ettevõtete jaoks annab kriis võimaluse konkurentidest mööduda

Strateegia koostamine on kriiside ajal muutunud ettevõtete jaoks üha olulisemaks aspektiks, mis võib aidata mitte ainult kriisis ellu jääda, vaid ka sellest tugevamana väljuda. EASi ja KredExi ühendasutuse äriarenduse projektijuht Karl-Villiam Vaserik selgitab, kuidas kriisiolukorras saab ettevõtet kasvule suunata ja konkurendid selja taha jätta.

2021. aastal viidi läbi Eesti kõige laiapõhjalisem juhtimisvaldkonna uuring, millest selgus, et strateegia ja visiooni puudumine on Eesti ettevõtete kasvu takistavate tegurite hulgas kolmandal kohal. Kui ettevõttel puudub kindel siht ning käive ja kasuminumbrid püsivad juba pikemat aega muutumatuna või on lausa languses, siis on aeg luua ettevõttele korralik kasvustrateegia.

Miks strateegiat sellisel juhul ei koostata? Sageli tuuakse põhjuseks sobiva aja puudumine. Kui asjad lähevad hästi, siis pole justkui vaja strateegiaga tegeleda ja kui olud on halvad, pole piisavalt aega ega ressurssi planeerimiseks. Viimased aastad on Eesti ettevõtted tegelenud igapäevaselt mitmete erinevate kriisidega. Kui hetkel vaadata Eesti majanduse seisu, võime tõdeda, et majandusolukord pole soodne. See loob aga ideaalse võimaluse strateegia väljatöötamiseks.

Miks on strateegia kriisiajal niivõrd oluline?

Juhtiv strateegiamaja Bain & Co koostas 2019. aastal uuringu eelmise suure majanduskriisi läbimise strateegiate kohta. Analüüsiti 3900 ettevõtte tulemusi ning tõdeti, et kriisi läbimiseks on kolm halba ja üks hea strateegia. Kusjuures head strateegiat rakendanud ettevõtete väärtus oli kümme aastat peale kriisi kolm korda suurem ning nad kasvasid kriisi järgselt kordades kiiremini kui ülejäänud.

Kehva strateegiaga ettevõtted vähendasid kriisi ajal liialt kulusid, lõigates ressurssi arendusele, müügile ja turundusele ning vallandades andekaid töötajaid. Teised proovisid edutult õnne uutes moodsates ärivaldkondades ning kolmandad ootasid reageerimisega liiga kaua, põletades raha ja jäädes maha tootearenduses.

Edukad ettevõtted olid aga juba ammu enne kriisi pannud paika strateegia, kuidas keeruline olukord enda kasuks pöörata. Kuigi võitjad keskendusid intensiivselt kulude ümber korraldamisele, vaatasid nad kärpimisest kaugemale. Nad mõtlesid kriisile kui järsu kurvi läbimisele võidusõidurajal, mis on parim koht konkurentidest möödumiseks. Sarnaselt parimatele ralliässadele, kes pidurdavad vahetult enne kurvi sisenemist, vähendasid edukad ettevõtted kulusid võimalikult hilja.

Häid võidusõitjaid iseloomustas veel jõuline ja järsk kurvi sisse pööramine ning sarnaselt tuvastasid ettevõtted peamised tegevused, mis aitasid neil peale kriisi

konkurente võita. Samuti on oluline jõuline kiirendamine veel enne kurvist väljumist ehk ettevõtete investeerimine ja värbamine enne majanduse taastumist.

Milline on tugev kasvustrateegia?

Ettevõttes, kus on areng seisma jäänud, pole tehtud piisavalt radikaalseid muutusi peamiselt neljas kategoorias: väärtuspakkumine, protsessid, jaotuskanalid või kliendid. Arenguseisak tekitab juhtides frustratsiooni ja paneb nad kohati käituma ebaratsionaalselt. Tegeletakse operatiivjuhtimisega ning pideva tulekahjude kustutamisega, mis ei võimalda aega maha võtta ja strateegiliselt tegevusi planeerida ning juhtida. Just seetõttu on vaja arendada juhtide võimekust tuvastada olulisi strateegilisi probleeme, neid analüüsida ning leida neile uudseid lahendusi.

Tugevat kasvustrateegiat iseloomustab korralikult läbimõeldud ja kirja pandud plaan. Kuna ettevõtte ressursid on piiratud, siis on oluline valida õiged fookused, kuhu panustada ja mis loovad eeldused kasvuks. Edukalt tulevad kriisidega toime just need, kes keskenduvad oma põhitegevuse pikaajalisele strateegilisele planeerimisele ning seavad kriisiplaani koostamisel eesmärgiks konkurentidest kiirema kasvu pärast kriis