„Ma vaatan kasvõi reedest energiavoogude liikumist, siis Skandinaavia eksport teistesse lõunapoolsematesse Euroopa riikidesse on märkimisväärne,“ rääkis Tallina Tehnikaülikooli energiamajanduse ekspert Hannes Agabus.

Sellel, kui palju hüdroelektrit Skandinaavias toodetakse, on otsene mõju Eesti elektrihindadele.

„Küll see pudelikael ja piirav asjaolu on Estlinkide võimsus, mille kaudu see mõju Eestisse voolab ja meie elektrihinda hakkab mõjutama. Siin on väga palju olnud näiteid, kus tarbimine on nii suur, et Estlinkidest kogu see energiavoog Eestisse ei jõua,“ sõnas kliimaministeeriumi energeetika osakonna juhataja Rein Vaks.

„Norral ja Rootsil on hästi ambitsioonikas plaan, kus tarbimise kasvu prognoositakse sadades teravatt-tundides. Eestis on meil 8–9 teravatt-tundi,“ märkis taastuvenergeetika ettevõtte Vindr Baltic juhatuse liige Marko Viiding.

Järgmisel aastal peaks valmima ka uus kaabel Viking Link Taani ning Suurbritannia vahel. Nii Agabus kui ka Vaks rõhutavad, et paremad ühendused on Euroopa elektriturule kasulikud ning uus kaabel ei tohiks palju Eesti elektri hinda mõjutada.

Loe pikemalt ERR-i portaalist.