Riikide rekordiline võlakoorem võib esile tuua uue finantskriisi
(64)
Rekordiline võlatase, kõrged intressitasemed, rohepöörde kulu ning riikide aina suurenevad pensionikulud ning poliitilised erimeelsused suu finantskriisi ohtu suurtes arenenud majandustest, kirjutab Reuters.
Kerkinud riigivõlakirjade intressid on tähelepanu keskpunkti tõstnud riikide kõrge võlataseme ning investorid nõuavad pikaajaliste võlakirjade hoidmise eest suuremat kompensatsiooni ehk suuremat intressi.
Globaalne võlatase jõudis teises kvartali rekordilise 307 triljoni dollarini ning seda hoolimata kerkinud keskpankade intressimääradest, mis peaks laenunõudlust piirama. Suurem osa tõusust tuli USA ja Jaapani võlataseme tõusust. Poole aastaga on võlatase kerkinud 10 triljoni dollari võrra ning ligi 80% sellest on tulnud arenenud turgudelt, märgib Rahvusvahelise Rahanduse Instituut (IIF).
Enam kui 20 tuntud majandusteadlast, endist poliitikakujundajat ja suurinvestorit ütlesid Reutersile, et kõige suuremat muret valmistavad Ameerika Ühendriigid, kus võlalae tõstmise ümber käivad läbirääkimised viisid riigi maksejõuetuse äärele ning lisaks veel Itaalia ja Suurbritannia. Nad ei oota, et arenenud majandustel tekib probleeme võla teenindamisega, kuid nende sõnul peaks valitsused võla kontrolli all hoidmiseks esitama usaldusväärsed eelarvekavad, tõstma makse ja turgutama majanduskasvu.
Habras majanduskeskkond ning väiksem keskpanga toetus suurendab ühtlasi riski, et poliitiline viga võib turu endast välja viia nagu juhtus Ühendkuningriigi mini-eelarvega 2022. aastal. Oluliselt kerkivate võlakohustuste väljavaade viis riigi võlakirjaturu toona tugeva languseni ning nael kukkus 37 aasta madalaima tasemeni.
Kuigi riikide võlatase tundub endiselt jätkusuutlik, on väljavaated pikaajalisi kulutamisvajadusi arvestades murettekitavad, ütles Euroopa Keskpanga endine peaökonomist Peter Praet. „Võid võtta täna mitmeid riike ja näha, et me ei ole kaugel riigi rahanduse kriisist,“ ütles Praet, kes liitus EKPga 2011. aasta võlakriisi ajal.
Suurbritannia, Ameerika Ühendriikide ja Itaalia võlakoormus on peaaegu 100% või rohkem kui 100% SKPst. Märkimisväärset survet kuludele suurendavad veel rahvastiku vananemine, kliimamuutused ja geopoliitilised riskid nagu sõjad Ukrainas ja Lähis-Idas.
USA netointressimaksed kasvavad 2033. aastaks 2,5% pealt 3,6%-le SKPst ja 2053. aastaks 6,7%-le, prognoosib Kongressi eelarveamet. Isegi Saksamaa intressikulud on alates 2021. aastast kümnekordistunud, ulatudes peaaegu 40 miljardi euroni. Kriis on seal ebatõenäoline, kuid eelarve planeerimisel võidakse olla silmitsi suurte väljakutsetega, ütles riigi kõrgeim auditiamet.
