Ida-Virumaa tulevikukonverentsi saatsid poliitikute lubadused ja ettevõtjate nurin
(13)
Ida-Virumaa tulevikust rääkival konverentsil jäid peamiste märksõnadena kõlama investeerimiskindlus, haridus ja kõik rahaga seotu.
Taas nenditi, et Ida-Virumaa vajab suuremat tähelepanu kui seni. Järgmised aastad on sealsetele inimestele ja ettevõtetele murrangulised.
Peaminister Kaja Kallase sõnul on riigil Ida-Virumaal kolm põhieesmärki. Nendeks on nüüdisaegse majanduse arendamine, kõrgepalgaliste töökohtade loomine ja eestikeelsele haridusele üleminek. Nende eesmärkide elluviimiseks on vaja maakonnas muudatused teha – ka need, mis ei pruugi kõikidele meeltmööda olla. „On inimlik karta muutusi, kuid iga muutus kätkeb endas ka võimalusi. Olen kindel, et mõne aasta pärast on Ida-Virumaa Eesti kõige innovaatilisem ja kõige ettevõtlikum piirkond, kui neid muutusi õigesti teha,“ sõnas ta.
Suurim katsumus taastuvenergiale üleminek
Selleks on loodud õiglase ülemineku fond, et oleks olemas seemneraha, millega teha maakonda uusi investeeringuid ja meelitada sinna uusi töökohti. Fondi suurus on 153 miljonit eurot. „Eesti on võtnud eesmärgiks saada 2050. aastaks kliimaneutraalseks riigiks. Ida-Virumaal on siinkohal oluline roll. Tuleb arvestada, et lisaks kliimamuutustele on suurim katsumus liikuda põlevkivilt üle taastuvenergiale, mis teeks hinnad ka soodsamaks,“ ütles Kallas.
Peaminister rõhutas, et riigi jaoks on oluline, et maakonda loodaks kõrgepalgalisi töökohti. „Targad töökohad sünnivad siis, kui tehakse koostööd teadusega. Suuname selleks teadusesse rohkem raha. Samuti investeerime inimeste täiendkoolitustesse, loome uusi tasemeõppe tasemekavasid ja suuname sinna märkimisväärseid summasid,“ märkis Kallas.
Kallase sõnul on maakonnas palju tublisid inimesi, kellel on väga spetsiifilised oskused. „Peame siia meelitama tööstusi, kus oleks vaja sarnaste oskustega inimesi. Tahame, et Ida-Virumaa oleks atraktiivne investoritele, ettevõtetele ja et elukeskkond ka paraneks,“ ütles ta. Kallas lisas, et töökohtade loomise puhul on väga oluline just elukeskkond. „Ilmselt mõtlevad praegu paljud inimesed, et miks peaksin just Ida-Virumaale tööle tulema? Fondis on selge tegevussuund, et seda parandada. Näiteks tahame vähendada põlevkivitööstuste kahjulikke keskkonnamõjusid,“ ütles peaminister.
Maakonda investeerida on ohutu
Kallase sõnul on veel väga palju teha selleks, et kogu fondi raha ära kasutada. „Kriitika on, et oleme olnud liiga aeglased. Lõpptähtaeg fondi raha kasutamiseks on 2029. aasta, peame suutma kiiresti tegutseda investeeringute vaates. Ei saa mainimata jätta, et investeeringute otsuseid mõjutab ilmselgelt naaber ja agressorriik Venemaa, kes peab praegu meie teises naaberriigis sõda,“ ütles Kallas. Ta lisas, et tahab anda välisriikidele sõnumi, et Ida-Virumaale investeerimine on tasuv ja ohutu.
Ühtne inforuum
Viimase teemana puudutas peaminister eestikeelsele haridusele üleminekut. „Eestikeelsele haridusele üleminek on ülioluline, et oleksime ühtses inforuumis. Järgmisel aastal alustame seda protsessi, oleme eraldanud selleks veel täiendavalt raha ja suurendame keeleõpet,“ kirjeldas Kallas tulevikuplaane.
Kallas ütles, et tema peamine eesmärk on, et Ida-Virumaa ja muu Eesti vahel poleks vastandumist. „Maakonna emotsionaalne seotus muu Eestiga on suurenenud,“ sõnas peaminister.
Põhjaranniku peatoimetaja Erik Gamzejev rääkis sellest, et riik ei keskendu piisavalt maakonna arendamisele. Eelmisel aastal maksid Gamzejevi sõnul põlevkiviettevõtted 670 miljonit euro väärtuses keskkonnamakse. „Tagasi maakonda investeeriti umbes 10 miljonit eurot,“ sõnas ta. Gamzejev lisas, et enne valimisi ütlesid kõik kandideerivad poliitikud, et keskkonnatasud peavad investeeringutena Ida-Virumaale tagasi tulema. „Pärast valimisi polnud sellest aga enam juttugi.“
Tema arvates peaks riik põlevkiviettevõtteid vähem maksustama, sest need on ainsad, kes maakonna elanikele päriselt tööd pakuvad. „Ilma nendeta oleks olukord tunduvalt nukram,“ sõnas Gamzejev, viidates maakonnale tervikuna.
Ida-Virumaal elab 2021. aasta seisuga 131 775 inimest. „Suhtelise vaesuse määr on meie maakonnas 38,3%. See tähendab, et iga kolmas Ida-Virumaa elanik on omadega hädas,“ tunnistas Gamzejev.
Eesti keskmine suhtelise vaesuse määr on 22,8%. Seega on maakonnas kahjuks palju inimesi, kellel on rahaliselt raske. „Töötuse määr on 12,1%. See on juba mitmeid aastaid püsinud riigi suurim,“ sõnas Gamzejev.
Maakonnalehe peatoimetaja viitas peaminister Kaja Kallase ettekandele, kus Kallas ütles, et riigi prioriteet on muuta Ida-Virumaa Eesti kõige innovaatilisemaks ja ettevõtlikumaks piirkonnaks. „Sama juttu Ida-Virumaa kiirest arengust on räägitud vähemalt 20 aastat. Pidevalt on midagi viltu läinud ja maakonna heaks tehakse vähem, kui loodeti,“ tõdes ta.
Gamzejevi sõnul peaks riik päriselt keskenduma maakonna arendamisele, mitte sellest ainult rääkima. Ida-Virumaa keskmine brutopalk oli tänavu II kvartalis 1504 eurot, mediaanpalk 1204 eurot. Küllalt kõrge brutopalk on seal suuresti tänu maakonna suurele avaliku sektori osakaalule, sinna alla kuuluvad haiglad, koolid, päästekomandod jne. „Tegelikult elab Ida-Virumaal ka ääretult palju madalapalgalisi inimesi,“ toonitas ta.
Katri Raik tunnistas konverentsil, et oli nõus linnavolikogu liikmetele preemiat maksma, kui nad vastutasuna nõustuvad Raigi pakutud logoga „Euroopa algab Narvast“. Esialgu keeldus Raik linnavolikogu liikmetele preemiat maksmast, sest endise linnapea hinnangul nad seda ei väärinud. Raigi sõnul oli see tema viimane korruptiivne tegu ja ta ei kahetse seda.
„Narvast algab Euroopa ning meil on vastutus selle tükikese maa eest. Oleme täna õnnelikud selle üle, et õiglase ülemineku fondist enamik raha on läinud teadusesse. Üleminek Narvas kestab kaua ning viie aastaga suurt muutust ei too,“ lausus ta.
Raigi arvates on teadusesse panustamine väga oluline ja temagi kavatseb läbida eesti keele õpetaja mikrokraadiprogrammi. Pensionieas kavatseb ta hakata eesti keele õpetajaks.
Riigigümnaasiumid on toonud Raigi sõnul Ida-Virumaale uue hingamise. „Mind hirmutab see jutt, et seadust tuleb täita, aga me ei saa seda teha, sest õpetajaid ei ole.“
Ta meenutas aega, kui ta oli veel haridusminister Tõnis Lukase asekantsler. „1994. aastast on räägitud, et me ei saa eestikeelsele haridusele üle minna, sest meil on Narva. Jah, tõsi, Narva 300 õpetajat ei vasta nõuetele,“ nentis ta.
Miks aga ei ole Narva õpetajad keelt ära õppinud? Raik näeb põhjusena seda, et koolid ise ja kohalikud omavalitsused ei ole niivõrd toetavad. Praegu õpib sada Narva õpetajat eesti keelt. „See on võimalik küll. Samal ajal toimub ka õpetajate ümberõpe. Need on inimesed, kes oskavad täna B2-tasemel eesti keelt,“ lisas Raik.
„Kogu eestikeelse õppe juures peab silmas pidama – tihti unustatakse see –, et lapsi jääb Ida-Virumaal pidevalt vähemaks. See tähendab, et õpetajaid pole üldsegi nii palju vaja. Inimesed kaotaksid nii ehk naa töö ja seda mitte seetõttu, et nad keelt ei oska, vaid pole õpilasi, keda õpetada,“ tunnistas ta.
Narva endist linnapead on palju kritiseeritud avalduse eest, et õpetajad võiksid minna ka tehasesse tööle. „Ma ei mõelnud seda välja, seda ütlesid magnetitehase Kanada investorid. Tehasesse otsitakse täpseid ja distsiplineeritud inimesi ning seetõttu leiti, et see töö võiks õpetajatele sobida,“ selgitas ta.
„See jutt, et eestikeelsele haridusele üle minna ei saa, sest õpetajaid pole, on lihtsalt tobe,“ ütles Raik. Lisaks möönis ta, et õpetajate palga külmutamine on väga vale samm. „Kes kaks aastat vastu peab, see ka jääb Ida-Virumaale.“ Raik näeb, et Ida-Virumaa elanikel on suur huvi eesti keele õppimise vastu.
Viru Keemia Grupi nõukogu liikme Kristjan Piilmanni sõnul on investoritele kõige turvalisem praegu investeerida USA-sse, sest kogu kapital liigub sinna. Eesti liigitub investeerimismaailmas frontier’i ehk ääremaa kategooriasse, mis teeb selle investoritele veelgi ebasümpaatsemaks. „Igal fondijuhil või investoril on piirid, kui palju raha võib ta erinevatesse kategooriatesse panna. Eesti puhul on paljude investoritega rääkides ees klaaslagi, sest nende sellise kapitali paigutamine, mis on suunatud ääremaa kategooriasse, on ammu juba täis. Neil pole raha, mida sinna suunata,“ ütles Piilmann.
Paraku on sõja tõttu investorite riigiriski tunnetus märgatavalt muutunud. Kui Piilmannilt küsiti, mida siis teha selleks, et Eesti ei kuuluks enam frontier’i kategooriasse, vastas ta, et ei saagi suurt midagi teha. „Meiega samas paadis on enamik Nõukogude Liidu all olnud riike. Peab lootma ja püüdlema selle poole, et Eestis paraneb elatustase ja majanduslik seis samuti,“ lisas Piilmann.
Peame töötama olemasolevate ettevõtetega
Piilmanni sõnul ei ole mõtet loota, et keegi järgmise kümne aasta jooksul suurelt Ida-Virumaale investeerima hakkab. „Peame töötama olemasolevate ettevõtetega ja julgustama neid rohkem investeerima,“ rõhutas ta. Mida saaks aga riik teha selleks, et rohkem investoreid maakonda meelitada?
Piilmann arvab, et riik peaks esmalt lõpetama rapsimise. „Kõikvõimalike maksude ja tasude tõstmine etteteatamise ning mõjuanalüüsita lõhub ettevõtlust,“ sõnas ta, viidates valitsuse hiljuti välja kuulutatud maksutõusudele. See ei ole ettevõtluse jaoks üldse mõistlik samm. Riik võiks Piilmanni arvates tagada Ida-Virumaa ettevõtete õiguskindluse nende investeeringute kaitseks.
Teise asjana nimetab Piilmann investeeringute toetamise. Tema meelest peaks riik toetama investeeringuid mahus, mis päriselt mõjutaks ettevõtjate investeerimisotsuseid. „See on ca 20% mahust,“ nentis ta. Piilmann toonitas, et riik peaks julgemalt laenu võtma, sest Eestil on Euroopa kõige väikesem laenumaht – kõigest 20% meie SKP-st. „Nii kaua, kuni meil laenumahtu on, tasub laenu ka võtta. Eriti investeeringuteks,“ rõhutas Piilmann.
„Kuidas sa saad äriplaani Ida-Virumaale teha, kui sa näiteks ei tea, kas põlevkivi võib kaevandada või ei või?“ küsis konverentsil Coop Panga finantsjuht Paavo Truu.
Truu tunnistas, pangaäris määravad väga palju just riskid. Riskide puhul on jällegi väga olulised baasmäärad ja riskipreemia.
Coop Pank ei erista riskide mõttes Saaremaad ega Sillamäed. „Sellist juttu, et Saaremaa oleks parem ja Sillamäe halvem, kindlasti ei ole.“ Igal asukohal on Truu sõnul oma eelised ja nõrgad kohad. Kuigi Saaremaa ja Sillamäe on samasuguse riskiga, siis tegevusala mõttes on kindlasti need kohad erinevad, lisas ta.
Truu tõi Ida-Virumaa trumpidena esile maavaradega seotud kompetentsi, tugeva energiataristu, tööjõu, suured alad NIMBY (ingl not in my backyard ehk mitte minu tagahoovi) tegevuste jaoks ja rannajoone kahes küljes.
Negatiivse aspektina nentis Truu, et bürokraatia aastast aastasse aina kasvab Eestis, ja kui riik soovib Ida-Virumaad edendada, tuleks ettevõtjaid võimalikult vähe segada. Rääkides toimetulekutoetustest, arvab Truu, et kõige suurem abi, mida riik saab elanikele tagada, on korralik töökoht. „Inimesed peavad saama tööl käia, et oma arveid maksta.“
Ka ettevõtete rahalise toetamise puhul näeb Truu, et seda peaks riik tegema äärmuslikel juhtudel. „Fookus läheb ettevõttel sel juhul sinna, kuidas mahtuda meetme raamistikku, et saaks riigilt raha. Selle asemel peaks aga ettevõte keskenduma sellele, mida turul on vaja või kuidas klienti paremini teenindada,“ rääkis ta.
Näitena nimetas Truu Ida-Virumaa kontekstis põlevkiviteema. „Minu arvates on praegu segane, kas põlevkivi võib Eestis kaevandada või ei või. Kuidas sa teed äriplaani Ida-Virumaale, kui sa ei tea, kas sa võid põlevkivi kaevandada või ei või?“
Kaugemates kohtades on investeeringute ja tagatise väärtuse suhe kehvem kui näiteks Tallinnas. Kui midagi ette ei võeta, pakutakse vähem laenu ja see on see koht, kus oleks vaja vastavat meedet, sõnas Truu.
Kortermajade renoveerimise meetme näide on tema sõnul olnud edukas. Ida-Virumaa jaoks on see aga probleemne koht. „Ida-Virumaal on kortermajade kulud väiksed, renoveerimisel on kokkuhoid väike.“ Samuti ei kasva järelturu väärtus – see on tema hinnangul turutõrge.
