Võrklaev: kui me ei tee riigirahandust korda praegu, on see tulevikus veelgi keerulisem

Täna, 18. oktoobril toimub Riigikogus 2024. aasta riigieelarve esimene lugemine. Eelarve tulude maht on 16,79 miljardit eurot, kulude maht 17,67 miljardit ning investeeringute maht 0,82 miljardit eurot. Eelarvega tehakse suur samm eelarve tasakaalu suunas.

„2024. aasta eelarvega ei paranda me ainult suurt eelarve puudujääki, vaid märkimisväärse summa suuname investeeringutesse, millega ellu viia rohereforme ja turgutada majandust,“ kinnitas Võrklaev.

Rahandusministri sõnul on nii järgmise aasta riigieelarve kui ka nelja aasta eelarvestrateegia fookuses Eesti riigikaitse - nii sõjaline kui laiapindne, majanduskasv läbi rohereformide ja riigi rahanduse jätkusuutlikkuse, eestikeelsele haridusele üleminek, küberturbe võimekuse tõstmine ning Ukraina toetamine.

Eesmärk investeerida riigile olulistesse valdkondadesse

„On oluline, et investeeriksime just nendesse valdkondadesse, mis on riigile kriitilise tähtsusega: julgeolekusse, haridusse, teadus ja innovatsiooni, teedesse ja raudteedesse, rohereformidesse läbi energeetikainvesteeringute ja hoonete energiatõhususe, infotehnoloogiasse ja küberkaitsesse,“ sõnas Mart Võrklaev.

Nii ületab Eesti riigi kaitse-eelarve 2024. aastal esimest korda kolme protsendi piiri SKPst ehk jõuab 3,2%ni. Ministri sõnul panustab riik järgmisel aastal riigikaitsesse 1,3 miljardit eurot ning nelja aastaga 5,6 miljardit eurot.

„Samuti on meie eesmärk tark rahvas, teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon, mis annab oma panuse majanduskasvule. 2024. aasta eelarves on õpetajate palgatõusuks ligi 24 miljonit eurot. Eestikeelsele haridusele üleminek ja selle tegevuskavasse planeeritu elluviimine jätkub uuel aastal samuti täismahus,“ kommenteeris Võrklaev.

Olulise osa investeeringutest suunatakse rohereformi, mille elluviimiseks on abiks ka välistoetused. “Soodsa ja puhta energia pakkumiseks investeerime järgneval neljal aastal umbes 155 miljonit eurot. Jätkame raudtee elektrifitseerimist ja suurendame rahastust 54 miljoni euro võrra. Ligi 300 eurot suuname hoonete rekonstrueerimiseks ja energiatõhusamaks muutmiseks, mis pakub keerulisel ajal ettevõtetele tööd ning aitab inimestel küttearvelt raha säästa,“ tõi minister näiteid investeeringutest.

Ministri sõnul on eelarve korda tegemine pikem protsess ning tänased riigirahanduse väljakutsed tingitud paljuski sellest, et neli aastat pausi eelarvedistsipliini nõuetes võimaldas ebapopulaarseid otsuseid väga pikalt edasi lükata.

Valitsused üle maailma peavad vähendama eelarvekulutusi

„Me ei saa enda kanda võtta rohkem kui kanda suudame. Kui me ei teeks riigirahandust korda praegu, oleks tulevikus seda teha veelgi keerulisem. See tähendaks veelgi suuremaid maksutõuse ja veelgi valusamaid kärpeid, et suuta oma riiki ülal pidada ning kõiki kohustusi täita,“ ütles ta.

„Selleks tegime valitsuses vajalikud maksu- ja perehüvitiste riigile jõukohasemaks muutmise otsused ära kohe kevadel. Tänu sellele jääb 2024. aasta eelarve struktuurne puudujääk 2023. aastaga võrreldes samale tasemele, -1,2 protsenti SKPst ning nominaalne defitsiit -2,9% SKPst. Kevadel, ilma uue valitsuse eelarvepoliitiliste otsusteta, olid need numbrid -2,6% ja -4,2% SKPst. Seega suudame 2024. aasta eelarvega parandada riigi rahakoti seisu ligi 500 miljoni euro võrra, mis on ühe aastaga märkimisväärne tulemus,“ sõnas Mart Võrklaev.

Ka Rahvusvaheline Valuutafond (IMF) kirjutas eelmisel nädalal avaldatud fiskaalmonitori aruandes, et valitsused üle maailma peavad vähendama oma eelarvekulutusi ning tõstma maksutulusid. Rangem rahanduspoliitika ja eelarvepuudujäägi vähendamine aitaks ohjeldada inflatsiooni ja seeläbi vähendada keskpankade vajadust tõsta intressimäärasid.

Valitsus kiitis 2024. aasta riigieelarve ja järgmise nelja aasta riigieelarve strateegia heaks 26. septembril. Eelarvega saab tutvuda Rahandusministeeriumi kodulehel.