Ettevõttenime võistlus sai alguse 2016. aastal ning toimus tänavu juba kaheksandat korda. Võistluse kuulutasid emakeelepäeval välja Emakeele Selts, Eesti Interneti Sihtasutus, Eesti keelenõukogu, Haridus- ja Teadusministeerium ning Keeleamet.
Nimekonkursi eesmärk on juhtida ettevõtjate ja avalikkuse tähelepanu avaliku ruumi võõrkeelestumisele ning väärtustada eestikeelseid äri-, ettevõtte- ja domeeninimesid. Kandidaate hinnati kokku seitsmes kategoorias: tootmisettevõte, teenindusettevõte, vabaühendus, aasta uustulnuk, haridus- ja kultuuriasutus, õpilasfirma ning rahvusdomeeninimi.
Ettepanekuid saabus kokku rekordiliselt 84. Aktiivne osavõtt on selge märk, et silmapaistvad ja meeldejäävad eestimaised nimed on ettevõtete seas hinnas ning eesti keel on avalikus ruumis kõrgelt väärtustatud.
Keeleameti peadirektor ja žürii esimees Ilmar Tomusk: „Ärinimede eestikeelsuse nõue tühistati keeleseaduses 1996. aastal, põhjenduseks toodi, et eestikeelsuse nõue halvendab ärikliimat. Et aga äriseadustiku kohaselt ei tohi ärinimed olla vastuolus heade kommetega, soovime eestikeelse äri- ja ettevõttenime konkursiga kujundada head tava, et ärinimi võiks olla eestikeelne. Rõõmu teeb, et meie konkurss on muutunud järjest populaarsemaks ning üha enam ettevõtjaid valib oma firmale ilusa eestikeelse nime.“
Laureaadid valis žürii, milles on esindatud Emakeele Selts, Eesti keelenõukogu, Keeleamet, Eesti Keele Instituut, Haridus- ja Teadusministeerium, Eesti Interneti Sihtasutus ja Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon. Žürii koosseis: Ilmar Tomusk (esimees), Helle Metslang, Birute Klaas-Lang, Sirli Zupping, Peeter Päll, Heiki Rits, Aime Klandorf ja Mare Vahtre.
Hinnangu andmisel lähtuti konkursi statuudis seatud tingimustest: auhind määratakse tunnustusena Eesti ettevõtjale, kelle äri- või ettevõttenimi on eestikeelne, kõlalt ja kirjapildilt eestipärane, kujundlik ja eristamisvõimeline; kelle .ee internetiaadress on eestikeelne, lihtne ja teistest eristuv, selge ja tähenduslik ning üheselt mõistetava kõlapildiga, nii et seda on ka kuuldu alusel lihtne kirja panna; ehedal eesti ettevõttenimel on oma lugu, mis kajastab nimepaneku põhjendust, nt seost ettevõtja tegevusvaldkonnaga, aja- või kultuurilooga, ettevõtja endaga.
