Kaubanduskeskused peavad kohanema uue generatsiooniga, kelle ostuharjumused on sootuks teistsugused

Swedbanki Baltikumi ärikinnisvara turuülevaate kohaselt on kaubanduskeskuste külastatavus tõusnud pandeemiaeelsele tasemele. Samas on uue põlvkonna tarbimisharjumused teistsugused, mistõttu külastajate ootustele vastamiseks tuleb jätkuvalt teha investeeringuid pakutavate teenuste valiku laiendamisse.

Pandeemia ajal kasvas e-poodlemine kiiresti ja märkimisväärselt, kuid piirangute lõppedes tulid inimesed kauplustesse tagasi ning Baltikumi e-kaubanduse osakaal on endiselt oluliselt väiksem, kui seda on näiteks USA-s või Ühendkuningriigis.

„Traditsiooniliste kaubanduskeskuste üldine vakantsuse määr oli tänavu teises kvartalis jätkuvalt madal, Tallinnas 4%, Riias 6,1% ja Vilniuses 2,2%. Siiski ei ole turu üldine vakantsus jaotunud kaubanduskeskuste vahel ühtlaselt, just väiksemate ja moraalselt amortiseerunud keskuste vakantsuse suurenemiseks on suur surve, mis tähendab vajadust keskuste kontseptsiooni uuendamise järele,“ ütles Swedbanki kinnisvara ja ehituse osakonnajuht Ero Viik.

Hästi toimivate ehk külastajate hulgas populaarsete kaubanduspindade üürihindades ei toimunud teises kvartalis märkimisväärseid muutusi. Tallinnas olid hinnad 24-45 eurot, Riias 23-40 eurot ja Vilniuses 25-50 eurot ruutmeetri kohta. Need keskused, kus külastajate arv on langustrendis, võib varsti hakata märkama ka võimalikku langust üürihindades.

Vaatamata senisele stabiilsele olukorrale, peavad keskused kohanema uute tarbijatega, sest noorem põlvkond eelistab ostukanalina kasutada ka veebipoode ning erinevaid rahvusvahelisi platvorme. „Kaupmeeste vaheline konkurents suureneb kuna rahvusvahelised platvormid sisenevad aina enam Baltikumi turule ning ajas paranenud tarne kiirus ja kvaliteet on tänaseks jõudnud sedavõrd heale tasemele, et pakub väga tugevat konkurentsi kaubanduskeskustes tegutsevale kaupmehele.“ lisas Viik.

„E-kaubanduse mõju leevendamiseks on traditsioonilised kaubanduskeskused juba mõnda aega teinud investeeringuid vabaaja ja meelelahutuse osakaalu suurendamiseks, lisades kinosid ja restorane, pakkudes erinevaid igapäeva teenuseid ning kombineerides kaubanduskeskuste osa isegi büroo- ja tööruumidega ja kõike seda ikka selleks, et olla eelistatud koht, kuhu tulla „ ütles Viik.