Teenuste äris viib konkurentsivõime tippu linnaruum ja raha
Teenindusäri kõige konkurentsivõimelisemad ettevõtted näevad majanduse keerulist seisu, kuid teevad sellele vaatamata julgelt suuri tulevikuplaane.
Mõlemad pealinna Ülemiste linnaku arendajad ehk nii Mainor Ülemiste kui ka Technopolis Ülemiste on sel aastal kolme nominendi seas. Mainor Ülemiste juht Ursel Velve sõnul möödus aasta arenduste ja linnakusse uute teenuste toomise ning lisaväärtuse loomise tähe all.
Järgmisel aastal avavad nad järjekorras teise Ülemiste City tervisemaja ning sel kuul saab nurgakivi rahvusvaheline hariduskompleks ja linnaku kogukonnahoone esimene etapp.
„Ülemiste City, Tallinna ja kogu Eesti majanduse jaoks on üliväärtuslik Ericssoni otsus hakata Ülemiste Citysse ehitama targa tootmise ja tehnoloogiakeskust, kuhu ettevõte investeerib 155 miljonit ning kus asub tööle üle 2000 talendi,“ toob Velve välja.
Nende uutest teenustest toob Velve välja Test City, mis on andnud võimaluse koos ambitsioonikate Eesti ettevõtetega Ülemiste Citys uusi tehnoloogiaid ja ärimudeleid testida ning Mainor Ülemiste saab tulevikulinna arenduste platvormina pakkuda oma infrastruktuuri, teadmisi ja kogukonda uute ärimudelite elujõuliseks kasvatamiseks.
„Lansseerisime eelmisel kuul esimese andmepõhise teenuse – Green City –, mis aitab linnaku ettevõtetel olla teadlik ettevõtte poolt tekitatud jalajälje suurusest, sellest lähtuvalt teha tarku otsuseid jalajälje vähendamiseks ning lihtsustab märkimisväärselt kestlikkusega seotud raporteerimistegevusi.“
Büroopindu jääb üle, uus kontor on kodu nägu
Velve nendib, et majanduse olukord on keeruline ka kinnisvarasektoris. Kõrgemad ehitushinnad ja märksa kõrgem raha hind on reaalsus, samas on kinnisvarasektoris pikaajalised üürilepingud ning seetõttu jõuab kallima raha mõju nende klientideni hiljem. Lisaks on tema sõnul kõikide uute ehitatavate hoonete üürihinnad lähtuvalt suuremast ehitushinnast kõrgemad ja kliendid ei ole harjunud veel uute hoonete üürihindade tasemega.
„Hübriidtöö mõjutab nõudlust büroopindade järele, mitmed ettevõtted on otsustanud pindu vähendada ning kogu Tallinnas on tekkimas oluliselt rohkem büroopinna vakantsi,“ räägib Velve.
Mainor Ülemiste olukord on tema sõnul hetkel siiski hea, kuna seal on pindade täituvus 98%. Sellele on aidanud kaasa see, et mitmed kliendid soovivad ettevõtte kultuuri ja hea koostöö tagamiseks inimesed tagasi kontoritesse tuua ning seetõttu otsustavad ka laieneda.
„Küll soovitakse disainida uusi pindu märksa inimkesksemaks, tegevuspõhisemaks ja mitmed uued kontorilahendused sarnanevad hubaste ja kaasaegsete kodudega,“ sõnab Velve.
Kriitikanool ühistranspordi pihta
Mainor Ülemistele valmistab rahulolu teadmine, et Tallinna linnaplaneerimisse on tulnud inimesi, kes kannavad samu väärtusi ja kel on soov kujundada Tallinnas inimkesksemat linnaruumi ning kiirendada ettevõtjate jaoks väga olulist planeeringute protsessi. See võimaldab arutleda parimate lahenduste üle ja koostöös luua sõbralikku, rohelist ning jätkusuutlikku keskkonda.
Rõõmu valmistab ka nende endi omanike soov minna arendusplaanidega – uue tervisemaja ja hariduskompleksiga – edasi. Nad on Velve sõnul astunud märkimisväärseid samme, et teha keskkonnaarendust, nagu näiteks piirkonna liikuvus, rohealade kasutus, ja Ülemiste City majanduse arengut puudutavaid otsuseid andmepõhiselt.
„Meelehärmi valmistab Tallinna ja lähivaldade ühistranspordi korraldus ning see, et tervikpildi kujundamine ja ühtse transporditeenuse elluviimine võtab aastaid. Inimkeskse linnaruumi eeldus on hea ühistranspordiühendus ja rattateed,“ räägib Velve. Linnakusse tuleb iga päev umbes 700 autot Peetri ja Rae vallast, hea ühistranspordivõrk ja turvalised rattateed võimaldaksid nende autode liikumise Tallinna ära hoida.
Kui suuremaid ehitisi ja investeeringuid tuleks tema sõnul planeerida keskkonnale maksimaalselt väärtust tuues, siis Rail Balticu terminal valmistas pettumuse – ökoduktidesse investeeritakse kümneid miljoneid eurosid, aga kahjuks Ülemiste piirkonda raudteealuste jalakäijate ja ühistransporditunnelite jaoks raha ei jätku. „Siin on ääretult oluline Tallinna linnal, kliimaministeeriumil ja Rail Balticu tiimil aru saada, kas olulised on kümme põtra või 500 000 inimest, kes iga kuu Ülemiste piirkonnas liiguvad. Tekkinud olukord seab piirangud ka tulevastele Ülemiste piirkonna arengutele, nagu näiteks Airport City või võimalik Eesti Raudtee alale tekkiv kvaliteetne linnaruum,“ sõnab Mainor Ülemiste juht.
Kiirus tõmmati alla
Ülemiste linnaku teine arendaja ja konkurentsivõimeliste teenusettevõtete nominent on Technopolis Ülemiste. Nende 2023. aasta on olnud juhatuse esimehe Gert Jostovi sõnul teenuste poolelt lausa väga hea – nii käive kui ka kasum ületasid eelarvet ja näiteks konverentsiteenuse müük läks peaaegu 20% oodatust paremini. Aasta teises pooles püüavad nad sama trendi hoida ja praegu tundub, et see ka õnnestub.
„Kui vaadata üürituru aspektist, siis seoses kodukontori populaarsuse kasvuga on tunda inimeste hulga vähenemist kontorites. Uus korraldus on kaasa toonud selle, et kliendid ei laiene pinna osas enam nii palju kui varasemalt ja pigem vaadatakse üle oma töökorraldus ning kohati isegi soodustatakse kodus töötamist,“ räägib Jostov üürituru trendidest.
Tippjuht näeb samuti, et majandusolukord on pinev. Majanduslangus on pannud nii mõnegi ettevõtte laienemise ootele, euribori kasv mõjutab kogu majandust, sealhulgas neid endid ja nende tegevust.
„Hinnakasv ja inflatsioon on küll hetkeks aeglustunud, kuid tarbijate kindlustunne püsib madalal. Eriti veel, kuna ees ootab käibemaksu tõus, mis kahtlemata tõstab hinnataset aasta lõpus. Lisaks veel ebastabiilne olukord Lähis-Idas ja Ukrainas ning vähenenud nõudlus ja tööstustoodangu eksport, mis kokkuvõttes ei näita tuleviku olukorda just väga heledates toonides,“ nendib Jostov.
Kui aga kitsalt Ülemiste piirkonda vaadata, toob ka Technopolis Ülemiste juht välja selle, et raudteealused tunnelid, mis pidid hakkama Majaka ja Lasnamäe piirkonda Ülemiste linnakuga ühendama, jäävad viimaste plaanide järgi ära. Lennujaama enam mittesõitev tramm on tõstnud autode kasutust.
Uue suure hoone ootuses
Lähiaastatel saab alguse ilmselt Technopolis Ülemiste kõige mahukam kinnisvaraprojekt – Viktor Masingu maja –, mis on eriline, sest kõikide tornide valmimise järel küündib ühe korruse maksimaalne kontoripind 3600 ruutmeetrini. Maja valmib kahes etapis: kaks torni korraga, mis on omavahel ühendatud üheksa korruse kõrguselt. Kümnendale korrusele tulevad terrassid, mis jagavad vaateid nii mere kui ka lennujaama suunal. Alumistele korrustele on planeeritud kogu ala ulatuses galerii, restoranid, uus konverentsikeskus ja koostöötamisalad.
„Teise asjana on meie plaanis olemasoleva kinnisvara värskendamine. Võtame juba uuel aastal ette vanemate majade sissepääsude renoveerimise ning tehnoloogia kaasajastamise. Meile on väga oluline, et meie büroohooned vastaksid kõrgetele standarditele. Lähiaastatel on plaanis hakata ka olemasolevaid büroohooneid kaugküttevõrku lülitama, mis parandab majade energiaklassi ning on keskkonnasäästlik lahendus,“ tutvustab Jostov plaane.
Jõuliselt laienev finantskeskus
Kolmas konkurentsivõimeline teenusettevõtte nominent on finantsteenuse pakkuja Admirals (varem Admiral Markets). 2022. aasta oli Admiralsi jaoks erakordne, sest saavutati aegade parimad käibe- ja kasuminumbrid. Käesolevaks aastaks seati eesmärk jätkata kasvu edukaimatel eksporditurgudel ja kasvatada aktiivsete klientide arvu ning kliendibaasi laiemalt.
„Kuna oleme praeguseks laienenud kõikidele mandritele, eelmisel aastal ka Aafrikasse, pidasime äriliselt silmas uutes regioonides oma kohaloleku tugevdamist, et suurendada inimeste rahalist kaasatust. Ettevõtte jaoks on viimased aastad olnud selgelt ümber positsioneerimine rahvusvaheliseks finantskeskuseks, mis pakub võimalust siseneda finantsturgudele mitte üksnes kogenud ekspertidel, vaid ka algajatel jaeklientidel,“ selgitab Admiralsi tegevjuhi Sergei Bogatenkov.
Tema sõnul on erinevates piirkondades potentsiaalsetel klientidel erinevad ootused ja ettevõte peab suutma pakkuda teenust laiale kliendiportfellile. Seetõttu on nad tekitanud näiteks võimaluse alustada murdaktsiatega oma portfelli kokku panemist. „Peame astuma sammu kliendi ootustega nii teenuste olemuse, tehnoloogia kui ka klienditeeninduse osas ja pigem olema sammu võrra ees.“
Aasta lõppu on neil keeruline prognoosida, kuna turge iseloomustab madal volatiilsus ja inimeste käitumine finantsturgudel on ettearvamatu. Pigem arvab Bogatenkov, et paar kuud jätkub veel konservatiivne joon. Nad loodavad aasta lõpetada positiivselt ja uudisega uuest geograafilisest piirkonnast, mis neile avaneb.
Tuleviku suhtes lootusrikas
„Majanduse hetkeseis on ilma kahtluseta murettekitav. Majanduskasvu aeglustumine, hüppeliselt suurenenud inflatsioon ja kallinenud hinnad on mõjutanud paljude inimeste elukvaliteeti. Aga siinjuures ei maksa unustada, et majandus on alati tsükliline – tõusude ja mõõnadega. Seetõttu olen lootusrikas, et majandus suudab taastuda ja usun, et näeme uue aasta alguses juba positiivseid märke,“ sõnab Bogatenkov.
Heameelt teeb talle see, et nad on ärilises mõttes pikaajalise strateegia elluviimise kursil. Isiklikult tunneb ta rahulolu, et Admirals on Eesti ettevõte, mis on suutnud nii palju kasvada ja maailma uutes piirkondades laieneda, meeskond on multikultuurne ning pühendunud.
„Kuna finantsharidus on meie jaoks väga oluline, on rõõmustav ka see, et oleme nii palju inimesi oma ökosüsteemi kaasanud ja tasuta finantshariduse kättesaadavaks teinud. Oleme inimestele pakkunud võimalust teha teadlikke otsuseid ja andnud ehk tõuke esimeseks investeeringuks,“ räägib Admiralsi juht.
Konkurentsivõimelisi ettevõtteid tunnustab Eesti Kaubandus-Tööstuskoda. Selle aasta kõige konkurentsivõimelised ettevõtted selguvad 4. novembri õhtul toimuval auhinnagalal „Eesti parimad ettevõtted 2023“, mida saab samal õhtul vaadata ETVst.
Ettevõtlusgalal autasustatakse ka konkursi „Ettevõtluse auhind“ parimaid ettevõtteid. Konkurss on kõrgeim riigipoolne tunnustus ettevõtjatele ja ettevõtlikkusele. Konkurssi korraldavad EASi KredExi ühendasutus ja Eesti Tööandjate Keskliit ning eesmärk on edendada ettevõtlikkust ja tõsta esile ambitsioonikamaid Eesti ettevõtteid.
„Ettevõtluse auhinna“ konkursi korraldamist ja artiklite ilmumist kaasrahastatakse Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondi vahenditest.
