Kaubanduse tipptegija: kasvu takistab Eesti elanike vaesumine
(21)
Konkurentsivõimeliste kaubandusettevõtete nominendid valutavad südant Eesti majanduse hetkeseisu pärast ja prognoosivad mitte just lihtsaid eelseisvaid aastaid. Muutuv olukord ja keskpankade ning riigi sammud neis tingimustes teevad olud keeruliseks nii ettevõtjaile kui ka tavainimesele.
Esimene nominent on energiaettevõte Alexela. Nende juhatuse liige Aivo Adamson tõdeb alustuseks, et energia on majanduses kui vereringe inimesel. Kui tõrkeid ei ole, ei pane seda keegi tähele, isegi kui energiaturu osalised on ettenähtavatele väljakutsetele juba aastaid osundanud.
„2021. aasta sügisest kohale jõudnud energiakriis on näidanud kätte nii Eesti kui ka kogu Euroopa energiamajanduse kitsaskohad, millega peaks erakorraliselt kiiresti tegelema. Ja see väljakutse käivitab igapäevaselt ka Alexela tiimi,“ räägib Adamson.
Üldine olukord majanduses teeb mehe murelikuks. Uued energialahendused on tema sõnul väga kapitalimahukad, samas muudab praegune majanduskeskkond pigem ettevaatlikuks. Murelikuks teevad teda nii riigi kontratsüklilistest tegevustest loobumine, väljakuulutatud maksutõusud kui ka pidev tõmblemine uute regulatsioonidega.
„Avaliku sektori domineerimine palgatõusudega ja Eesti ettevõtete konkurentsivõime langus inflatsiooni, kapitalikulude kasvu ja sisendhindade tugeva tõusu tõttu teeb majanduskeskkonna ebastabiilseks,“ lisab Adamson.
Eesti suurim risk on praegu riik ise
Kuid seegi pole veel kõik. Eksportiva tööstuse jätkuv kahanemine on Adamsoni sõnul Eesti riigieelarve jaoks tõsine probleem. Kaotatud välisturgu tagasi saada on ettevõtetel väga kulukas. Lisaks pole piisavalt reserve, et kvalifitseeritud töötajaid hoida, kui tulud puuduvad.
„Nagu ühel hiljutisel koosviibimisel märkis üks suurettevõtte tippjuht: Eesti ettevõtete suurimaks riskiks on praegu saanud Eesti riik. Aga seoses sellise tumeda väljavaatega järgmiseks aastaks oleks vältimatu eelkõige riigivalitsemise tasemel positiivsete signaalide andmine ühiskonnale, et usk majanduse taastumisse ja järgmise kasvutsükli saabumisse taastuks võimalikult kiiresti.“
Energiafirma juhile teeb meelehärmi nii riigivalitsemise, poliitilise eliidi kui ka sotsiaalmeediast traditsioonilise ajakirjanduse veergudele jõudnud pinnapealsus, komplekssete probleemide tasakaalustatud analüüsi ja mõjude hindamise asemel inimeste ja ettevõtete tühistamine. Viisaka ja argumenteeritud avaliku debati asemel tigetsetakse ja toimub emotsionaalne lahmimine.
„Rohepööre kui trend on Eesti jaoks võimalus vaid siis, kui seda tasakaalukalt ja nutikalt uue majanduse kasuks tööle rakendada. Praegusel kujul jätkates on Eesti ühiskonna toimetuleku ja elatustaseme halvenemine reaalne oht,“ toob Adamson välja.
Sõnum poliitikakujundajatele: kuidas lööki pehmendate?
Alexela on lisaks Eestile senisest jõulisemalt tegutsemas ka Läti ja Soome energiaturul. Eesti ajaloo suurima otseinvesteeringu – Hamina LNG-terminali käivitumine Soome territooriumil Hamina sadamas lõi Adamsoni sõnul Alexelale uusi võimalusi. 2024. aasta alguses käivitavad nad seal bioLNG tootmise, mis võimaldab nii maantee-, raudtee- kui ka meretranspordil liikuda dekarboniseerumise suunas. Eestis on neil arenduses ligi tuhande megavati ulatuses maismaa tuule- ja päikeseenergia tootmise ning salvestuse ning kliimaneutraalse juhitava elektrijaama projekte.
„Need peaks käivituma hiljemalt 2030. aastaks ja nende järele on turul suur vajadus nii energiajulgeoleku kui ka varustuskindluse vaatest, sest praegune hinnaerinevus Skandinaaviaga on pannud Eesti eksportiva tööstuse konkurentsivõime löögi alla. Jääb vaid loota, et poliitikakujundajad Eestis selle olukorra tõsidust mõistavad ja teevad endast oleneva probleemi juurpõhjuse – ebasoodsa investeerimiskeskkonna väljakutsete lahendamiseks.“
Kullamüüja näeb elanike vaesumist
Tavex Groupi kuuluv Tavid AS tegeleb väärismetallide müügi ja valuutavahetusega. Ettevõte on tänavu väärismetallide müügimahtude ja kasumi mõistes kukkunud 2018. aasta tasemele. Juhatuse liige Jüri Martin toob välja, et Eestis oli metallide tulu eelmisel aastal pea kaks korda suurem kui sel aastal, valuutavahetus oli samal tasemel.
„Koroonakriisi puhkemisele järgnenud aastad olid väga tugevad, seega on tulemuste võrdlusbaas kõrge,“ selgitab ta.
Martin lisab, et eelnevaid aastaid iseloomustavad kõrge inflatsioon, sellest tulenenud madalad reaalintressid, geopoliitilised pinged ja koroonakriis – inimesed on soovinud ebakindlatel aegadel kulda investeerides oma varasid kaitsta. Kasvu taga on tema sõnul järjest rohkemate inimeste teadlikkus maailmas valitsevatest trendidest rahandus- ja majandusvaldkonnas ning sellega kaasnev kainest mõistusest lähtuv tegutsemine ehk reaalvarade suurendamine.
„Vastu töötab aga rahva üldine vaesumine, mille tingib olemasoleva majandusmudeli toimimise järjest ebaefektiivsemaks muutumine. Läbi ajaloo on ühiskondi purgatooriumi poole tirinud ikka ühed ja samad pahed: võimuiha, enesekesksus, ahnus, ülbus, ignorantsus, lühinägelikkus, hoolimatus jne. Ei ole inimkonnal enne olnud võimu loodusseaduste üle, ei ole ka seekord,“ räägib kullaärimees.
Riik suurendab varusid, aga...
Kuid miks on kullaturg praegu siiski jahtunud? Martin leiab, et esiteks on intressimäärad kasvanud ja inflatsioon väga kõrgelt tasemelt taandunud, mis tähendab, et hoiuste ja võlakirjade pealt teenib varasemast paremat reaaltootlust. Teiseks on kõrge inflatsioon keskklassi kulusid märgatavalt kasvatanud ja inimestel pole enam nii palju vaba raha kulda või hõbedasse paigutamiseks. Kuna majanduses on praegu langus, ollakse raha paigutamisel ka tavapärasest pikema reageerimisajaga.
„Samal ajal riikide keskpankade varud pidevalt suurenevad. Mind paneb see mõtlema, et kuidas saab olla nii, et riik on piisavalt rikas, et oma varusid suurendada, aga selle sees elavad inimesed mitte...,“ mõtiskleb Martin.
Ees ootab paratamatu suurem kriis
Jaekaubanduses on Eestis käive langenud juba 12 kuud järjest, kampaaniatooteid ostetakse rohkem ja hindu vaadatakse enam. Kuigi Tavid müüb investeerimistooteid, mõjutab inimeste rahakoti paksus ka neid. Neid, kes tulid ostma 15 000 – 20 000 euro suuruste säästudega, on sel aasta olnud tunduvalt vähem. Kui ikka pole, mille eest osta, siis kõik muud faktorid osutuvad juba ebaoluliseks.
Milliseks kujuneb tulevik? Martin leiab, et keskpangad hoiavad intressimäärasid kõrgel seni, kuni midagi juhtub. USAs ja ka Euroopas on ilmnenud selged märgid, et majandus jaheneb ning on pööranud juba langusele. Uue kriisi korral ei jää keskpankadel ja valitsustel muud üle, kui lappida probleeme jälle rahatrüki ning uute võlgadega. See tähendaks mõne aasta perspektiivis arvatavasti ka uut inflatsioonilainet, mis suure tõenäosusega osutub kullaturul taas tugevaks katalüsaatoriks ja aktiveerib kulla kui finantsinstrumendi paljude inimeste peas.
„Kullaturg on kasvavas faasis seni, kuni majanduses ja rahanduses valitsevad fundamentaalsed ebakõlad on likvideeritud. Senini pole seda suudetud saavutada ja inimkond on ise valmis seda operatsiooni ette võtma ainult sügava kriisi ning valu tingimustes, mis tähendab, et ühiskond peab lihtsalt arenema sellisesse punkti, kus kõigepealt satutakse sügavasse kriisi ja siis tullakse sealt jälle arenenumana välja. Kui loodusseadusi järgiv vaade enda jaoks avastada, võime maailma tajuda muutub oluliselt rikkalikumaks,“ sõnab ta.
Seisev raha kaotab väärtust
Jüri Martinile valmistab muret see, et Eesti inimestel on kontodel üle 13 miljardi euro vaba raha, mis kaotab seal inflatsiooni tõttu väärtust. Tema sõnul on kahetsusväärne, et oma töö ja vaeva vilju ametlikus valuutas hoides oled kaotajate poolel.
Mis Tavidit lähiajal ees ootab? Martin ütleb esmalt, et laienemisplaane uutesse riikidesse neil hetkel pole. Nad on viimastel aastatel juba tublisti laienenud ja nüüd püüavad olemasolevad turud efektiivsemaks muuta. „Oluline on Rumeenia, Ungari ja Ühendkuningriigi turul tugevalt kanda kinnitada,“ toob ta välja.
Poola suurettevõtte oluline roll Eestis
Nominent number kolm on peamiselt kütuse hulgimüüjana tuntud ORLEN Eesti, mis omakorda on ettevõtte Leedu haru tütarfirma. Emafirma on Poola riigiettevõte, millel on oluline roll piirkonna energia- ja kütusejulgeoleku tagamisel. Ettevõte tegutseb erinevate kütustega ja pakub teenuseid veel Poolas, Saksamaal, Austrias, Ungaris, Tšehhis, Slovakkias ja Lätis.
„ORLENi tegevus hõlmab viit rafineerimistehast, biorafineerimistehast, ligikaudu 3500 tanklat Euroopa Liidus ja märkimisväärset osa elektritootmises, sealhulgas tugevat taastuvate energiaallikate portfelli,“ ütleb ORLENi kõneisik.
Mida tähendab ORLENi Eesti haru Eesti riigile? Neil on kõneisiku sõnul Eesti kütusesektoris oluline roll. Nad tarnivad suurema osa siinsest bensiinist ja olulise osa diislikütusest. Lisaks toovad nad riiki lennukikütust ja asfaldi tootmisel üliolulist bituumenit.
„Oleme riikliku raudtee-ettevõtja suurim klient ning omame olulisi suhteid sise- ja mereterminalide ning kütuselogistika ettevõtetega. Meie kohalolek Eestis loob kaudselt arvukalt töövõimalusi ja meie panus Eesti SKTsse on märkimisväärne,“ toob kõneisik välja.
Toetavad noori ja haridust
Kui iga sõiduauto tangib Eestis keskmiselt umbes 45 liitrit ORLENi tarnitud kütust kuus, siis kulisside taga teeb ettevõtte meeskond ka tavakodanikule märkamatuks jäävat tööd. Nad maksavad Eestis makse ja toetavad aktiivselt kohalikke algatusi. Sel aastal lõid nad koostööpartnerluse TalTechiga, pakkudes stipendiume ja mentorlust silmapaistvatele üliõpilastele, kes näitavad potentsiaali saada valitud erialal tulevikuliidriteks. Nad toetavad ka Formula Studenti meeskonda. Meeskond on kavandanud ja ehitanud integreeritud isejuhtiva elektrilise vormelauto, mis võistleb maailma tippülikoolidega mitmetel võistlustel ja testimistel.
„Hariduse ja noorte talentide toetamine on iga ühiskonna arengu seisukohalt ülioluline, mistõttu oleme veendunud, et investeerimine Eesti tulevikku tähendab investeerimist Eesti noortesse,“ ütleb kõneisik.
Konkurentsivõimelisi ettevõtteid tunnustab Eesti Kaubandus-Tööstuskoda. Selle aasta kõige konkurentsivõimelised ettevõtted selguvad 4. novembri õhtul toimuval auhinnagalal „Eesti parimad ettevõtted 2023“, mida saab samal õhtul vaadata ETVst.
Ettevõtlusgalal autasustatakse ka konkursi „Ettevõtluse auhind“ parimaid ettevõtteid. Konkurss on kõrgeim riigipoolne tunnustus ettevõtjatele ja ettevõtlikkusele. Konkurssi korraldavad EASi KredExi ühendasutus ja Eesti Tööandjate Keskliit ning eesmärk on edendada ettevõtlikkust ja tõsta esile ambitsioonikamaid Eesti ettevõtteid.
„Ettevõtluse auhinna“ konkursi korraldamist ja artiklite ilmumist kaasrahastatakse Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondi vahenditest.
