Rail Baltica Eesti põhitrassi esimeste lõikude ehitamiseks eraldatakse 230 miljonit eurot

Eile allkirjastati rahastusleping, millega eraldatakse Euroopa Ühendamise Rahastust (CEF) Eestile 196 miljonit eurot, et ehitada valmis Rail Baltica põhitrassi kolme esimese lõigu alusehitused koos nende juurde kuuluvate ristumiste ja liiklussõlmedega.

Riik lisab sellele omalt poolt 34 miljonit eurot ehk kokku investeeritakse ehitustöödeks 230 miljonit eurot. Rail Balticale tervikuna suunatakse voorust koos Balti riikide omapanusega ca 1,1 miljardit eurot.

„Pea täies taotletud ulatuses saadud rahastus näitab Rail Baltica prioriteetsust – tegemist on siinse regiooni ühe mastaapsema ja olulisema taristuprojektiga. Kiire raudteeühendus Euroopaga annab ühelt poolt võimalusi meie majandusele ja tõstab julgeolekut, aga omab teisalt ka suurt mõju keskkonnajalajälje vähendamisele, piirates sõltuvust maanteetranspordist ning soodustades üleminekut säästlikumale liikumisviisile,“ sõnas kliimaminister Kristen Michal.

Taotlusvoorust saadud vahenditega ehitatakse Eestis ligikaudu 22 kilomeetrit Rail Baltica põhitrassi. Raudtee muldkehad ehitatakse kokku kolmel lõigul: Loone-Alu trassil 7,2 kilomeetri ulatuses, Ülemiste-Soodevahe trassil 4,8 kilomeetri ulatuses ning Harju- ja Raplamaa piirilt kuni Looneni 9,4 kilomeetri ulatuses. Kõikide mainitud lõikude ehitushanked on tänaseks välja kuulutatud. Ehitustööd neil lõikudel valmivad hiljemalt 2027. aastal.

Lisaks muldkehale ehitatakse valmis ka raudtee aluskonstruktsioonid, viaduktid, ökoduktid, juurdepääsuteed ja kergliiklustunnel, samuti üle nelja kilomeetri ulatuses müratõkkeseinu.

Ehitusse investeeritakse enam kui miljard eurot

„Põhitrassi ehitamiseks suunatud 230 miljonit eurot ületab teede ehituse aastase mahu, toetab ehitusturgu ja annab võimalusi Eesti taristuettevõtetele. Eesmärk on Rail Baltica põhitrassi ehitusega liikuda edasi võimalikult kiiresti, et tagada maksimaalne rahastus Euroopa Liidu käimasolevast eelarveperioodist ning toetada jahtunud ehitusturgu,“ lisas minister.

2024. aastal saab olema kokku ehituses vähemalt 50 km Rail Baltica põhitrassi Eestis. Täiendavad hanked järgmiste põhitrassi lõikude ehituseks kuulutatakse välja sel aastal. Nende lõikude jaoks taotletakse rahastust järgmisest, 2023. aasta lõpus algavast CEFi taotlusvoorust.

Vastavalt Eesti riigieelarve strateegiale on aastatel 2024-2027 kavas Rail Baltica ehitamisse investeerida enam kui miljard eurot Euroopa Liidu toetusvahendeid ning riigipoolset kaasfinantseeringut.

Rahastusleping on allkirjastatud Euroopa Kliima, Taristu ja Keskkonna Rakendusameti (CINEA), Eesti kliimaministeeriumi, Läti transpordiministeeriumi, Leedu transpordi- ja kommunikatsiooniministeeriumi ning RB Rail ASi vahel.

Rail Baltica saab olema keskkonnasõbralik ja mugav raudteeühendus, mis liidab Eestit lõunanaabrite ja Kesk-Euroopaga. Rajatav taristu võimaldab reisijatel jõuda Tallinnast Pärnusse 40 minutiga ning Riiga ühe tunni ja 42 minutiga. Lisaks tsiviilvedudele on Rail Baltica trassil võimalik tulevikus vedada ka kaitsetehnikat, et parendada vajadusel militaarlogistikat.