Olukord tööstuses: ühel aastal tundub seis hea, siis vaatab vastu kuristik
Tööstuses üldiselt pole praegu head ajad. Eksport kidub ja üldine tonaalsus on minoorne. Konkurentsivõimelisimate tööstusettevõtete esikolmikus ongi kaks firmat, millel läks möödunud aastal veel hästi, kuid tänaseks on üks neist pidanud konkurentsivõime hoidmiseks koondama.
Olgu öeldud, et selle aasta konkurentsivõimelisimate ettevõtete konkursi esikolmik pandi suuresti kokku 2022. aasta tulemuste pinnalt. Seetõttu jõudsid esikolmikusse kaks puidusektori suurnime. Olukord on nende jaoks sel aastal kohati väljakannatamatuks muutunud.
Männist ja kuusest saematerjali tootev rootslastele kuuluv Toftan on üks neist, kelle 2022. ja 2023. aasta on olnud väga eriilmelised. Tegevjuht Martin Arula ei varjagi, et 2023. aasta on neile möödunud väga keeruliselt. Tegelikult algas majanduse jahenemine puidusektoris juba eelmise aasta teisel poolel ning on jätkunud tänaseni. Midagi ilusat ei ole näha veel mitme aasta vältel.
„Lisaks hindade langusele ja nõudluse vähenemisele on probleeme ka tooraine kättesaadavusega. Kõikide tootmissisendite hinnad on jätkuvalt liiga kõrged, tooraine (meie puhul okaspuupalk) puudujääk on olnud krooniline ja olukorra paranemist pole lähiaastatel näha. Seetõttu tegime hiljuti otsuse koondada 30% töötajatest ja leida võimalusi ettevõtte langenud konkurentsivõime tõstmiseks,“ toob Arula välja.
Tegevjuhi sõnul on majanduse olukord halb – rahatrükist, negatiivsetest intressidest ja koroonalaenudest sunniviisiliselt rikutud majandus on nüüd teises äärmuses.
„Ikka nendesamade trükkalite ja intressipainutajate tõttu,“ torkab Arula.
Kriisi lõpp ei paista, täiesti pime on
Ta lisab, et Euroopa majandus ja ettevõtete konkurentsivõime langeb suure kiirusega kliima- ja roheinitsiatiivide ning rumala energiapoliitika tõttu. Nende sektor toodab puidupõhiseid ehituses kasutatavaid materjale, mis praeguste uskumuste kohaselt on puhtamad kui muud materjalid ning millele on seetõttu antud Euroopas kasutamiseks roheline tuli.
„Kahjuks võtavad needsamad Euroopa roheinitsiatiivid meil käest võimaluse metsi kasvatada inimeste hüvanguks, sulgedes erinevate kliimaettekäänetega metsade mõistliku kasutuse. Olulisi otsuseid, mis puudutavad inimeste elatustaset ja heaolu, tehakse käkaskaela, mõjuanalüüsideta,“ nendib Toftani juht.
Arula näeb, et väljend „teaduspõhine“ lubab ilma mõjuanalüüsita otsustada ükskõik mida. See teeb talle meelehärmi. Positiivse poole pealt toob ta aga välja selle, et on väike lootus, et selle kriisi tekkimise põhjused leitakse üles ja need järeldused adresseeritakse vastutajatele – keskpankadele ja riikide valitsustele, kes asusid pillama.
„See võiks äkki aidata vältida sarnase kriisi kordumist tulevikus. Kriisi lõppu pole näha, absoluutselt pime on, seetõttu on lähiaastate arenguid võimatu ette ennustada,“ maalib Arula pildi.
Niisiis peab metsa- ja puidutööstus ilmselt mõneks ajaks kohanema vähenevate mahtudega, kuivõrd metsade majandamise piiramine on kokku lepitud seaduste ja määruste tasandil. Veel ei ole teadmisi nõudluse kohta, aga Arula sõnul on tõenäoline, et nõudluse taastudes on Eesti tegijad madalama konkurentsivõimega, kuna meie sisendite hinnad on kõrgemad kui paljudes teistes tootjariikides.
„Kui see jõuab elatustaseme languse kaudu kohale inimestele Euroopas ja ka Eestis, ehk oskame siis paremini valida otsustajaid riigitüüride juurde,“ leiab Toftani juht.
Elektroonikaäris tuleb painduda
Ericsson Eesti on Lasnamäel toimetanud pikki aastaid, kuid on äsja andnud teada plaanist ehitada moodne arenduskeskus Ülemiste linnakusse. Ericsson Eesti tegevjuht Sirli Männiksaar selgitab, et muutlikus maailmas on edu üheks võtmeks säilenõtkus (ingl resilience). Ka kiiresti arenevas ja konkurentsitihedas tehnoloogiasektoris tegutsedes mõjutab ettevõtet üldine majanduse ja ühiskonna olukord.
„Konkurentsivõimelisus peitubki selles, kui paindlik, tulevikku vaatav ja jätkusuutlik oled oma strateegias ning tegutsemises,“ selgitab tegevjuht.
Männiksaar lisab, et Ericssonil läheb plaanikohaselt ja tulemused on ootuspärased. Ericsson Eestis valmivad uusimad sidevõrgutooted klientidele üle maailma. Üle 40 protsendi kogu Ericssoni 5G-toodete industrialiseerimisest toimub just Tallinna tehases.
„Oleme strateegiliselt olulises rollis, meil on üle kahe tuhande andeka talendi, süsteemne targa tootmise ja uute tehnoloogiate arendustöö ning seda tunnustabki Ericssoni otsus investeerida uue tehnoloogiakeskuse rajamisse Ülemiste Citys. Sellest lähtudes on kindlasti meie praegune ja tulevikuväljakutse selle järgmise põlvkonna targa tootmise ja tehnoloogia keskuse disain, arendus ning rajamine.“
India tasakaalustab kiduvat turgu
Hiljutistest olulistest tehnoloogilistest sammudest toob Männiksaar näitena välja 5G-privaatvõrgu ülesseadmise, mis võimaldab neil arenguhüpet targa tööstuse arendamises. Lähiaastate olulisim fookus ja tähelepanu on Ericssoni vaates aga kindlasti juba mainitud 2026. aastal valmiv uus tehnoloogiakeskus Ülemiste Citys.
Majanduse seisu soovib Ericsson kommenteerida sidevõrgutehnoloogia juurutamise vaatenurgast. Nad on märganud globaalselt teatavat rahunemist ja ettevaatlikkust investeeringutes uutesse mobiilsidevõrkude uuendustesse ning seda tulenevalt makromajanduslikest muutustest. Samal ajal on näiteks vastupidine trend nähtav Indias, kus 2023. aasta jooksul on võrkude väljaehitamise kiirus olnud rekordiline, mis on osaliselt leevendanud langust teistel turgudel, eriti Põhja-Ameerikas.
See on pannud suurfirmat kohaldama ülemaailmset 5G rakendamise prognoosi, et võtta arvesse jätkuvaid keerulisi makromajanduslikke tingimusi, et hinnanguliselt ulatub 5G-tellimuste arv 2028. aastal 4,6 miljardini varasema prognoositud 5 miljardi asemel.
„Vaatamata väljakutseid esitavale turule ja majandustingimustele tuleb jätkata keskendumist strateegia elluviimisele, realistlike ärieesmärkide seadmisele, investeerida jätkusuutlikkusse, töötajate arengusse ega saa kaotada silmist pikema tuleviku perspektiivi,“ ütleb Ericsson Eesti tegevjuht.
Viljandi ettevõtte erinevad aastad
Kolmas nominent Combimill Sakala tegutseb Toftaniga samas sektoris. Ka nemad toodavad eri mõõtudes ja erineva kuivusega saematerjali männipuust. Nende klientuuriks on peamiselt Eestis tegutsevad puidutööstused. Nad kuuluvad Combiwood Gruppi.
Kui 2023. aasta on puidusektorile olnud karm, siis 2022. aasta oli veel suures osas hea. Combiwood Sakala müügitulu ja puhaskasum tegid läbi kena kasvu. Seejuures eksport moodustas nende ärist 2022. aastal vaid 9,6 protsenti.
Oma eelmise aasta aruandes ütlevad nad, et nende suurim mõjutaja oli sõda Ukrainas.
„Sellest sündmusest on tingitud ka kallid energiahinnad ja kokkuvõttes vähenev nõudlus ning kulude kasv tootmises. 2023. aastal arvestame samuti sellega. Lisaks mõjutas 2022. aasta tegevust konkurents toorme pärast Eestis, mis hoiab meie piirkonnas toorme hinnad kõrgemal ja vähendab konkurentsivõimet,“ kirjutasid nad aruandes.
Teatmik.ee andmetest on näha, et 2023. aasta on nende jaoks maksustatava käibe järgi olnud oluliselt raskem ja kvartalite lõikes on tulemused eelmise aastaga võrreldes palju nõrgemad. Keeruline aeg on niisiis ka neile pärale jõudnud.
Konkurentsivõimelisi ettevõtteid tunnustab Eesti Kaubandus-Tööstuskoda. Selle aasta kõige konkurentsivõimelised ettevõtted selguvad 4. novembri õhtul toimuval auhinnagalal „Eesti parimad ettevõtted 2023“, mida saab samal õhtul vaadata ETVst.
Ettevõtlusgalal autasustatakse ka konkursi „Ettevõtluse auhind“ parimaid ettevõtteid. Konkurss on kõrgeim riigipoolne tunnustus ettevõtjatele ja ettevõtlikkusele. Konkurssi korraldavad EASi KredEx ühendasutus ja Eesti Tööandjate Keskliit ning eesmärk on edendada ettevõtlikkust ja tõsta esile ambitsioonikamaid Eesti ettevõtteid.
„Ettevõtluse auhinna“ konkursi korraldamist ja artiklite ilmumist kaasrahastatakse Euroopa Liidu Regionaalarengu Fondi vahenditest.
