Uuring: Eesti suurettevõtete kindlustunne on viimase kümne aasta madalaim

Eesti suurettevõtete kindlustunne on aastaga saanud suure hoobi, näitab SEB poolt läbi viidud uuring. Ärikeskkonda peab väga soodsaks või soodsaks vaid 25% Eesti suurfirmade finantsjuhtidest, mis on kümne aasta madalaim näitaja. Samas on vähenenud Balti finantsjuhtide mure tööjõu ja tooraine kättesaadavuse pärast.

Kõige suuremad optimistid on Leedu suurettevõtete finantsjuhid, kellest 51% peab majandusolusid väga soodsaks või soodsaks ning Lätis on vastav protsent 39. Eelmisel aastal andis Eestis äriväljavaadetele positiivse hinde 39% ning kahe aasta eest väljendas optimismi lausa 62% suurettevõtetest.

Balti ettevõtetele valmistavad suurimat muret üleüldised majandusolud ja kasvuväljavaated – Eestis pidas seda oluliseks riskifaktoriks 58% –, mis on seljatanud eelmisel aastal liidrikohal olnud geopoliitilised riskid. Eestis järgnevad surve kasumimarginaalidele ja hindadele (55%), geopoliitilised riskid ja vähenev nõudlus (mõlemad 48%) ning raha- ja intressipoliitika (44%).

Eesti ja Leedu puhul torkab silma, et kasumimarginaalide ja hindade pärast muretseb üle poole vastanutest, kuid Lätis on selliseid suurettevõtteid alla kolmandiku. Samas on aastaga vähenenud kõikides riikides finantsjuhtide mure tööjõu ja tooraine kättesaadavuse osas.

„Uuringu põhjal on Leedust saamas Balti majandusliider ja Eestile terendab pronksmedal, mis rõõmustamiseks põhjust ei anna. Siiski üheski Balti riigis ei ole väljavaated roosilised eksporditurgude kahanemise, kõrgete intresside ning püsivate rahvusvaheliste pingete tõttu. Tuleb märkida, et uuringu tulemused on kooskõlas Balti riikide teise kvartali SKT näitajatega – kui Eestis kahanes majandus 2,9% ja Lätis 0,5%, siis Leedus oli 0,7%-line kasv,“ ütles SEB ettevõtete panganduse valdkonna juht Peep Jalakas.

Säästud ja tegevuse optimeerimine aitavad ettevõtetel pinnal püsida

Vaatamata keerulistele oludele ei näe uuringus osalenud finantsjuhid tulevikku ainult tumedates värvides. „Vastanud Eesti suurfirmadest hindab enda finantspositsiooni soodsaks või väga soodsaks 60% ning kehvaks peab seda 7%,“ märkis Jalakas. „Eesti ettevõtjad on seni suutnud oludega toime tulla, kuid paljudel juhtudel tuleb see varasemate säästude ja tegevuse optimeerimise hinnaga. Ettevõtlussektori paindlikkust ning visadust ei tasu siiski alahinnata,“ märkis Jalakas.

Kui eelmisel aastal arvas 39% Eesti suurettevõtetest, et nõudlus 12 kuuga väheneb, siis tänavu on neid 26%. Üle poole vastanutest (55%) muutusi ei näe ning sarnaselt eelmisele aastale prognoosib 18% vastanutest nõudluse kasvu. Selgelt kõige optimistlikumad on jällegi Leedu suurettevõtted, kellest 33% näeb suuremat nõudlust.

Vaba raha kasutaks 41% Eesti ettevõtetest investeeringuteks kodumaal. Sama eelistus on Lätis (54%) ja Leedus (44%). Ligikaudu veerand maksaks tagasi laenud, mis arusaadavalt tuleneb kasvanud intressimääradest. Eesti ettevõtetest 11% investeeriks välismaale, mis eelnenud uuringutega on samal tasemel.

Kõrgete intresside tõttu kärbib investeerimisplaane 27% Eesti ja Läti suurettevõtetest. Leedus on neid 35%, kuid igas riigis selgelt üle poole suurfirmadest ei kavatse oma plaane muuta.