SUUR RAHVAHÄÄLETUS | Südamega tehtud eurotegu edendab elu igas Eestimaa nurgas

Euroopa Liiduga liitumisest alates, pea 20 aasta jooksul on Eesti struktuurifondidest toetust saanud üle 40 000 projekti kokku ligi 7,6 miljardi euro eest. Riigi Tugiteenuste Keskus (RTK) korraldab sel puhul parimate ELi toetuste abil ellu viidud projektide konkursi. Praeguseks on 140 konkursile esitatud projekti seast 30 välja valitud ja oma lemmikule saab hääle anda veebilehel www.eurotegu.ee.

RTK kutsus konkursi “Südamega tehtud eurotegu“ ellu selleks, et tunnustada toetust saanud edulugusid. RTK kommunikatsioonispetsialist Brit Koppel rõõmustab, et inimestele on silma jäänud väga lai spekter europrojekte. “Konkurss aitab tähelepanu tuua ELi toetuste mõjule üle Eesti, aga samuti on tunnustuseks kõigile neile, kes toetuse saajatena on viinud ellu projekte, mis on Eestit arendanud ja paremaks paigaks teinud,“ ütleb ta.

Konkursile esitatud projektide seast valis žürii välja 30 projekti, mis pannakse rahvahääletusele. Valikul hinnati nende tunnetuslikku mõju ja olulisust konkreetsele valdkonnale, sihtrühmale, piirkonnale või kogukonnale. Projektid jagati maakondade ja valdkondade vahel ning viieliikmeline žürii selgitas hääletamise käigus välja need 30 paremat, mille vahel saab alates 16. oktoobrist hääletada.

Fookuses on uued haridustemplid, muuseumid ja meditsiiniasutused

Konkursile jõudis väga palju haridus- ja sotsiaalvaldkonna projekte, aga ka kultuuri- ja regionaalvaldkonna omi. “Kui kogu 2014–2020 toetusperioodi keskmes on olnud riigigümnaasiumide ehitamine üle Eesti, on loogiline, et haridusprojekte konkursile ka esitatakse. Need paistavad oma uute ja kaunite hoonetega lihtsalt tuhandetele inimestele silma,“ tõdeb Koppel. Projekte oli kõigist haridustasanditest, alates lasteaiakohtade loomisest Viljandis kuni Tartu Ülikooli Delta keskuseni.

Sisutegevustest esitati projekte nii noortevaldkonnast kui ka 55+ vanuses inimeste ümberõppeprogrammideni, rääkimata suurest kutse- ja kõrghariduse arendamise reformist, mille maksumus perioodi vältel on olnud üle 27 miljoni euro. Koppel tunneb heameelt ka esitatud sotsiaalvaldkonna projektide üle, mis sageli välja ei paista. “Inimestele ju logokleepse otsaette ei pane, kuid ometi mõjutavad need projektid otseselt ja vahetult inimeste elu. Näiteks tööturuteenuste osutamine töövõimereformi sihtrühmale, millest on kasu olnud kümnetele tuhandetele inimestele. Samuti 10–18aastaste riskinoorte arenguprogramm SPIN või vanglast vabanenute jätkutugi, et aidata neid inimesi tagasi korralikule teele. Ka erihooldekodude reform, mille käigus aidati inimestel kombinaadilaadsetest hoonetest kodulähedastesse inimväärsematesse paikadesse kolida,“ loetleb ta.

Kultuuri- ja regionaalarengu projektidest olid inimestele südamelähedased paljud muuseumid ning külastuskeskused, mis on aidanud arendada eri piirkondi Eestis – Proto avastuskeskusest Vastseliina piiskopilinnuseni ja Rakvere vallimäest Kalevipoja muuseumini. Promenaadid ja kauaoodatud kergliiklusteed on muutnud inimeste liikumisviise mitmes Eesti paigas. Korduvalt esitati konkursile hiljuti valminud Vana-Kalamaja tänava rekonstrueerimise projekt, mis on hea näide mõtteviisi muutusest, et linnaruum pole mõeldud ainult autodele.

Mõtteviisi muutusest räägivad ka keskkonnaprojektid, mille seas on nii põlevkivitehnoloogia rakendamine uutel eesmärkidel, ringmajanduse arendamine, Pärnu jõestiku elupaikade taastamine ja kalade rände soodustamine kui ka Tartu rattaringlus, mis on märkimisväärselt tartlaste igapäevaelu muutnud. Inimestel ei jäänud märkamata ka suured objektid: Tallinna–Tartu maantee uued neljarajalised teelõigud ja Tartu Ülikooli kliinikumi lastehaigla.

Tervishoiuvaldkonnas oli kõige mahukam projekt PERHi Y-korpus 33,4 miljoni eurose toetusega, kuigi esmatasandi tervisekeskused, mida toetusperioodil rajati üle viiekümne, olid suurema mõjuga just kohalikele piirkondadele.

Žürii hindas südamega tehtud euroteo panust inimeste hüvanguks

Konkursi žüriisse kuulusid ettevõtja Indrek Kasela, füüsik, teaduse populariseerija ja „Rakett 69“ saatejuht Aigar Vaigu, armastatud telenägu Keili Sükijainen, rahandusministeeriumi esindajana välisvahendite juht Triin Tomingas ning Riigi Tugiteenuste Keskuse esindajana toetuste rakendamise osakonna juhataja Tiina Sams.

Kasela tõdeb, et eurotoetused on nagu vabadus – märkame seda alles siis, kui seda pole. “Mis või kus oleks Eesti praegu ilma meie ELi kaasriikide toeta? Kindlasti palju mahajäänum, vaesem ja rõõmutum. Tore, kui pannakse tähele head tegu. Teeme suure pai parimatele ELi poolt toetatud projektidele ja hindame seda head, mida vabas ELi riigis elamine annab,“ arvab ta.

Vaigu arvates on inimlik, et kui midagi on hästi tehtud, korras või toimib tõrgeteta, peame seda enesestmõistetavaks ega pööra sellele suuremat tähelepanu. “Samas need, kes selle taga seisavad ja vaeva on näinud, et kõik olekski päriselt hästi, tegelikult vajavad märkamist ja tunnustamist. Mul on hea meel, et selle kampaaniaga võtame teadlikult aja, et märgata ja tunnustada neid südamega tehtud eurotegusid,“ põhjendab ta konkursi olulisust.

Sükijainen on sündinud aastal, mil Eesti taasiseseisvus, ja tajunud läbi elu positiivset mõju Eesti kuulumisest ELi. “Eriti noortele tähendab see palju – tänu avatud piiridele on palju laiemad võimalused õppimiseks, töötamiseks ja reisimiseks ning silmaringi avardamiseks,“ arvab ta. Sükijainen toob ühe lemmikkandidaadina esile kampaania “Septembris ei joo“. Talle meeldis, et sellel on ette näidata ka reaalsed tulemused, kuidas alkoholi tarvitamine on vähenenud.

“Olin mitmel juhul positiivselt üllatunud, et ohoo, ka see projekt või asi on valminud eurorahade toel! Olgu see Tallinna–Tartu maantee oluline juurdeehitus, EMO töö lihtsustamine või eakate ümberõpe. Igal juhul on eurotoetuste abil paranenud moel või teisel iga eestlase elu,“ võtab tuntud telenägu teema kokku.

Konkursi võitjatele antakse autasud üle tänuüritusel, mis toimub 24. novembril.