Koostöö eesmärk on teha ettevalmistused, sealhulgas mitmed uuringud, et leida keskkonnasäästlik ning tehniliselt ja majanduslikult sobiv lahendus, mis võimaldaks langetada ühenduse rajamise osas investeerimisotsus. Elering ja AST loodavad saada ühenduse ehituseks kaasrahastuse Euroopa Liidult. Lõpliku otsuse projekti realiseerimiseks saab langetada pärast Euroopa Liidu toetuse selgumist.

Eleringi juhatuse esimehe Kalle Kilgi sõnul uurib Elering võimalusi uue Eesti ja Läti vahelise ühenduse rajamiseks Saaremaalt Kuramaale Lätis. „Uue Läti-suunalise ühenduse rajamine Saaremaa kaudu võimaldaks kõige väiksema kuluga saada kahe riigi vahele kõige enam täiendavat võimsust,“ märkis ta.

Ühenduse täpne asukoht ja muud tehnilised üksikasjad lepitakse kokku edaspidi. Tööversioonis on ühenduse läbilaskevõimsuseks eeldatud 1000 megavatti ja ühendus võiks koos kaasnevate investeeringutega valmida 2030. aastatel.

Eesti-Läti neljas ühendus on kavas rajada hübriidühendusena ehk lisaks kahe riigi elektrisüsteemide ühendamisele oleks võimalik selle külge liita ka taastuvenergial põhinevaid tootmisvõimsusi. Kavandatav ühendus loob lisaks varustuskindluse suurendamisele võimalusi suurema koguse taastuvenergia vastuvõtmiseks Eesti elektrivõrku ja aitab kaasa riigi kliimaeesmärkide täitmisele.

Eesti-Läti kolmas elektriühendus alustas tööd 2020. aastal. Kaks vanemat, Valga lähistel Eesti-Läti piiri ületavat ühendust uuendab Elering Balti riikide elektrisüsteemide Mandri-Euroopa elektrivõrguga sünkroniseerimise suurprojekti raames.