Justiitsminister Kalle Laanet selgitab, et kui varem on kahju kannatanud tarbijad pidanud õigluse jalule seadmiseks suurfirma vastu ise kohtutee ette võtma ning endale esindaja palkama, siis edaspidi saaksid tarbijate kollektiivseid huve kohtus kaitsta vastavad pädevad üksused. Pädevatel üksustel on võimalik kollektiivse esindushagiga nõuda nii kahjustava tegevuse lõpetamist kui ka kahju hüvitamist või muid asjakohaseid õiguskaitsevahendeid.

Selline õigus antakse tarbijakaitseorganisatsioonidele ja muudele juriidilistele isikutele, mis vastavad eelnõus kirjeldatud pädeva ükskuse nõuetele. Sama õiguse saavad ka tarbijakaitse ja tehnilise järelevalve amet, finantsinspektsioon ja andmekaitse inspektsioon.

Laaneti sõnul peitub peamine probleem, mida eelnõuga lahendama asuti, olukordades, kus ettevõtja või kaupleja on rikkunud korraga paljude tarbijate õigusi, kuid seda suhteliselt vähesel määral. Näiteks küsinud mingit ebaseaduslikku tasu, mis iga kuu on mõned eurod, või kogunud ebaseaduslikult nende andmeid. „Iga üksiku tarbija jaoks ei pruugi see kahju olla piisavalt suur, et kaevata suurfirma kohtusse, ent kui selliseid samasuguses olukorras tarbijaid on korraga palju, siis kokku on ühiskonnale tekitatud märkimisväärset kahju. Tulevikus saaksidki sellistes olukordades minna suure hulga tarbijate kaitseks kohtusse selleks pädevad üksused,“ selgitas justiitsminister.

Tegu on Eesti õigussüsteemis täiesti uue võimalusega, mis luuakse Euroopa Liidu direktiivist lähtudes. Direktiivi ja seega ka eelnõu laiem eesmärk on suurendada tarbijate usaldust ja anda neile oma õiguste kasutamiseks rohkem võimalusi. Samuti aitab see edendada ausat konkurentsi ja luua siseturul tegutsevatele kauplejatele võrdsed võimalused.