Toornafta hind liikus eelnenud nädalal 85–93 USD/b, tõustes kolmapäeva, 18. oktoobri lõunal viimase kahe nädala kõrgeimale tasemele ehk 93 USD/b. „Toornafta hinda mõjutas eskalatsiooniriskide kasvamine Lähis-Idas pärast ohvriterohket plahvatust Gaza haiglas, milles nii Gaza ametnikud kui ka Iisraeli kaitsejõud süüdistavad vastaspoolt. Üha enam tundub, et kiiret lahendust konfliktile näha ei ole ning nafta hind liigub järjekindlalt 100 USD/b taseme poole,“ rääkis Circle K Eesti mootorikütuste hinnastamisjuht Indrek Sassi.

Maailmaturu naftahinda mõjutab ka maailmamajanduses toimuv. „Hiina kolmanda kvartali majanduskasv oli kiirem kui analüütikud ootasid, kuid Hiina kinnisvara sektoris toimuv ei ole siiski tuleviku vaates liialt julgustav,“ tõi Sassi välja Hiina majanduse ebakindluse.

Ta lisab, et kuigi USA jaemüük kasvas septembris rohkem kui oodati, võis see olla tingitud intressimäärade tõusu ootusest aasta lõpus. „Intressi tõstmisega soovitakse aeglustada majanduskasvu ning see vähendab ka nõudlust naftatoodete järele, mis omakorda avaldab mõju ka nafta valmistoodete hinnale,“ ütles Sassi. Nafta hinnale avaldab mõju ka USA toornafta laovarude seis, mis pärast eelmise nädala tõusu langesid nädala jooksul 4,5 miljonit barrelit.

Nafta hinnale negatiivset mõju pakkus Venemaa keskpanga kommentaar, et OPEC+ järgmisel kohtumisel arutatakse toodangumahu tõstmist 2024. aasta alguses kui nõudluse-pakkumise defitsiit kasvab. „Samas aga märgiti kommentaaris ära ka võimalik naftatarnete vähenemine Venezuelast ja Iraanist, mis on mõlemad USA sanktsioonide all. Hoolimata sanktsioonidest on Iraani nafta tarned 2023. aasta vältel kasvanud, sest väidetavalt on USA sanktsioonidele läbi sõrmede vaadanud, et tagada globaalsele naftaturule lisamaht. Lisaks on USA Venezuelaga kehtestatud naftasanktsioonide leevendamise osas pidamas läbirääkimisi,“ rääkis Sassi.