Keskkonnaamet: õline paberrätt ei kuulu prügikasti

Kuigi jäätmeseaduse järgi on keelatud õliga määrdunud jäätmete põletamine või olmeprügisse viskamine, leidub siiski hulgaliselt autoremonditöökodasid, tootmisi ja muid ettevõtteid, kes reeglitele vilistavad ning lisaks keskkonnakahjule ka suure trahviga riskivad.

Puhastustekstiilide rendi ja hooldusega tegeleva ettevõtte Lindström müügitiimi juhi Mari Seppeli sõnul kasutavad masinate ja nende hooldusega tegelevad töötajad tihti igapäevaselt kas lappe või paberrätikuid käte, masinate või nende komponentide puhastamiseks õlist, metallipurust, aga ka porist ja tolmust. Kui kätepesu järel kasutatud ühekordne rätik lendab sageli otse prügikasti, siis tööstuslike jäätmete puhul on määrdunud lapi prügikasti viskamine ohtlik.

„Lindströmi esindajad näevad erinevate ettevõtetega kohtudes kahjuks üsna sageli, et ettevõtted kas pole teadlikud kohustusest koguda ja käidelda õliseid puhastuslappe ohtlike jäätmetena või siis nad ei taha selle kohustusega reeglitepäraselt tegeleda,“ nendib Seppel.

Tuleohtlikud eksimused

Seda, et olmeprügisse või lõkkesse jõudvad õlised jäätmed on tõsine probleem, kinnitab ka Keskkonnaameti keskkonnakasutuse järelevalve arendusosakonna peainspektor Jekaterina Kärme.

„Kui õline kalts või paberrätt visatakse olmeprügisse, kus on näiteks kergesti süttiv materjal, võib see kaasa tuua isesüttimise ja tagajärjeks võib olla ulatuslik tulekahju. Kindlasti ei ole lahendus ka selliste jäätmete põletamine lõkkes või tavalises ahjus – seal ei teki piisavalt kõrget temperatuuri, mis tagaks toksiliste ühendite ära põlemise. Nii eraldub jäätmete põletamisel õhku hulk saasteaineid, mis on ohtlikud nii loodusele kui ka inimestele,“ selgitas Keskkonnaameti esindaja.

Tema sõnul on näiteks autoremonditöökodades sagedaseks probleemiks sellised ohtlikud jäätmed nagu vanaõli, õlifiltrid, lahustijäägid, värvimisjäägid, õlised kaltsud ja paberid ning absorbendi jäätmed, aga ka lambid ja akud.

„Jäätmeseadus keelab ohtlike jäätmete segamise muude jäätmetega ja nõuab nende käitlemist eraldi muust prügist. Keskkonnaameti kontrolli käigus vaadeldakse väga hoolikalt seda, millised jäätmeliigid töökojas tekivad ja kuidas neid liigiti kogutakse – näiteks kas kõikidel konteineritel on olemas vastavate jäätmete märgistus ja milline prügi tegelikult olmejäätmete konteinerisse jõudnud on,“ selgitas Kärme.

Inspektorid on tähelepanelikud

Keskkonnaameti esindaja lisas, et pole vahet, kas tegu on kahemehegaraaži või mõne suure rahvusvahelise ettevõtte tootmisüksuse või margiesindusega – reeglid on kõigile samad ning nende rikkumisel võivad olla küllaltki kulukad tagajärjed. Tema kinnitusel võivad jäätmeseaduse karmimate rikkumiste korral ulatuda trahvid isegi 400 000 euroni. „Üldjuhul anname ettevõtjale väheoluliste vigade ilmnemisel siiski võimaluse puudujäägid kõrvaldada,“ selgitab ta.

Tekstiilirendiettevõte Lindström, kes julgustab ettevõtteid kasutama ühekordsete puhastuslappide ja paberrättide asemel korduvkasutatavate puuvillaste puhastustekstiilide rendi- ja hooldusteenust, järgib õliste lappide pesemisel samuti väga rangeid reegleid. Mari Seppeli sõnul on just õliste jäätmete käitlemise keerukus põhjus, miks paljud ettevõtted Lindströmi endale partneriks võtavad.

„Kui üks õline paberrätt rändab üldjuhul prügisse kohe pärast kasutamist, siis meie puhastuslapid on kasutusel terve päeva jooksul ning suudavad hoida endas muljetavaldavat kogust mustust. Näiteks võivad õlimatid imada endasse kuni viis liitrit õli,“ rääkis Seppel.

Selliseid tekstiile ei ole aga tema sõnul võimalik pesta tavalises pesumajas. „Õliga määrdunud tekstiilide korrektne hooldus nõuab väga keerukat pesu- ja reovee puhastuse protsessi, mida enamik ettevõtteid oma jõududega saavutada ei suudaks. On ettevõtteid, kes on rajanud endale tööriiete või sirgpesu pesemiseks oma pesumaja, kuid ohtlike jäätmete hooldamiseks sobiliku pesumaja loomine on investeering, mis käib oma suurusjärgult enamikule ettevõtetele üle jõu,“ selgitas Lindströmi esindaja.

Turvaline hooldus ja hoiustamine

Tema kinnitusel pestakse seetõttu Lindströmi Eesti ja Läti klientide puhastustekstiile hoopis Soomes asuvas pesumajas. Seal jälgitakse väga tähelepanelikult reovee kvaliteeti ja antakse kohe märku, kui ühe või teise ettevõtte puhastuslapid muutuvad liiga mustaks, et neid normide kohaselt hooldada.

Lindström aitab oma kliente ka puhastustekstiilide ohutu ladustamisega. Spetsiaalsetel kaheosalistel konteineritel on eraldiseisvad turvalised sektsioonid puhastele ja kasutatud lappidele ning renditeenus kannab hoolt nii määrdunud lappide äraviimise kui ka puhaste lappide kohaletoimetamise eest.

„Õnneks on üha rohkem neid ettevõtteid, kes pingutavad igal rindel selle nimel, et nende töötajate töökeskkond ja -vahendid oleksid mugavad ning professionaalsed ja et nende tegevus koormaks võimalikult vähe keskkonda,“ sõnas Seppel.