VIDEO | Keit Pentus-Rosimannus: Eestil pole muret, et Euroopa raha raisku läheb
(97)Euroopa Kontrollikoja liige Keit Pentus-Rosimannus andis täna avalikul istungil Euroopa Liidu (EL) asjade komisjonile, rahanduskomisjonile ja riigieelarve kontrolli erikomisjonile ülevaate EL-i eelarve täitmisest ja raha kasutamise seaduspärasusest eelmisel aastal.
2022. aasta aruande kohta sõnas Pentus-Rosimannus, et tuludega oli kõik korras.
„Eelarve kulutuste poolel andsime negatiivse hinnangu, nagu ka 2021. aastal. Taasterahastuses on ka probleeme,“ tõi ta välja. Negatiivne hinnang anti eelkõige seetõttu, et suurte riskide kulutuste määr oli eelmisel aastal kõrge, üle 60%
Enamasti on olnud vigade hulk seotud hangete läbi viimisega. Liikmesriikidele maksti välja ka taasteraha, vigu oli kokku 11 makses. „On palju liikmesriike, kus toetusmakseid tehakse reformide läbi viimiseks, kuid on raske hinnata, kui palju seda raha on kasutatud sihipäraselt,“ kommenteeris Pentus-Rosimannus. Enamasti on vead seotud hangete protseduuridega, hangete läbiviimisega erinevates liikmesriikides. On näiteid, kus on raha küsitud projektidele, mida pole kunagi ellu viidud.
Eelmisel ja sel aastal on kuhjunud palju asju lühikesele ajale. „Liikmesriigid pingutavad, et kasutada ära eelmise EL-i eelarve raha. Kõik, mis on tähtajaks kasutamata, on liikmesriikide jaoks raisku läinud. Ajaline surve on suur, see suurendab ka vigade arvu,“ rääkis ta.
Eestil seda muret aga pole, et raha raisku läheks. „Eestis ollakse enesekriitilised, kui palju suudetakse Euroopa raha kasutada. Üldiselt oleme olnud Eestis maksimalistlikud. Eesti on esimese viie-kuue rahakasutaja hulgas. Nukram on see pilt näiteks Taanis, Maltal, Hispaanias, kus on kolmandik rahast ootamas kasutamist,“ sõnas Pentus-Rosimannus. Taasterahastu vahendeid on Eesti kasutanud aga aeglasemalt.
Nii taasterahastuse kui uue perioodi puhul on vajalik, et raha jõuaks majandusse. Taasterahastuse eesmärk oli anda riikidele tuge koroonakriisi ajal. „Praegu on 2023. aasta lõpp, endiselt on probleem, et suur osa rahast on kulutamata ja pole lepingutega kaetud. See on probleem,“ tõi ta välja.
„Kui ka uue perioodiga on mure, et suur osa rahast jääb kulutamata, kasvavad riskid. Tavaliselt suuri summasid kiiresti kasutades on oht, et ei tehta läbimõeldud otsuseid. Kasutamist ootav raha peaks kiiresti ja mõistlikult jõudma majandusse,“ rõhutas Pentus-Rosimannus.
Veamäär on tõusnud
Euroopa Kontrollikoja 2022. aasta aruande järgi annab Euroopa Liidu mulluse eelarveaasta raamatupidamise aastaaruanne EL-i finantsolukorrast õige ja õiglase ülevaate ning tulutehingutes vigu ei ole. Küll aga on audiitorite hinnatud veamäär Euroopa Liidu eelarve kulutustes summas 196 miljardit tõusnud 4,2 protsendini (2021. aastal kolm protsenti). Hinnanguline veamäär on hinnang summa kohta, mille kasutus ei vastanud EL-i ja liikmesriikide eeskirjadele.
Audiitorid peavad kahte kolmandikku (66 protsenti) auditeeritud kuludest suure riskiga kuludeks, mida on rohkem kui 2021. aastal (63,2 protsenti). Selliste kulude puhul kehtivad sageli keerulised eeskirjad ja rahastamiskõlblikkuse tingimused, millega kaasneb suurem vearisk.
Veel jõudsid audiitorid järeldusele, et taaste- ja vastupidavusrahastu raames kulutatud 46,9 miljardi euro suurust summat mõjutavad liikmesriikide kontrollisüsteemides avastatud korrektsusega seotud probleemid ja puudused, mis polnud siiski läbiva iseloomuga.
